Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põllumaa eest küsitakse juba üle 7100 euro hektarist

Osa sellest põllust läheb müüki hektarihinnaga 7143 eurot. Foto: Ülle Harju

Põllumaa hind on tõuseb kiirelt: kui mulluste müügitehingute keskmine oli Kagu-Eestis 3000–4000 eurot hektarist, siis Räpina vallas läheb peatselt oksjonile korralik tükk põllumaad alghinnaga üle 7100 euro hektarist.

Räpina vallavolikogu otsustas maha müüa Leevakul asuva 21,12 ha suuruse põllu. Enampakkumise alghind on 150 000 eurot ehk 7143 eurot hektarist. 2018. aastal oli põllumaatehingute hind Põlva maakonnas keskmiselt 3200 eurot, Võru maakonnas 3000 ja Valga maakonnas 3950 eurot, viimane oli ühtlasi kõrgeim põllumaa keskmine mediaanhind Eestis (allikas: maa-amet).
Räpina vallavanem Enel Liin kinnitas, et enampakkumise alghinna määramisel on aluseks just seesama maa-ameti aastakokkuvõte. Aga selle ülemine ots: Räpina vallas maksti mullu haritava maa hektari eest kuni 7858 eurot, keskmine oli üle 4000 euro.
„Müügist saadav raha läheb Leevaku rahva hüvanguks, külamaja rekonstrueerimiseks, seepärast püüame tehinguga võimalikult palju teenida,” selgitas vallavanem Enel Liin. „Kui maa nii kõrge hinnaga siiski kaubaks ei lähe, siis saame hinda sammu võrra alla lasta.”
Vallavalitsus kuulutab enampakkumise välja esimesel võimalusel, vallavanema sõnul tuleb enne sõlmida notari juures servituut põllule viiva tee kasutamiseks, maaomaniku nõusolek selleks on olemas.
„Pole veel otsustanud, aga ilmselt teen pakkumise,” rääkis LõunaLehele kohalik talunik Agu Mälberg, kes on oksjonile minevat maatükki harinud üle 20 aasta. Tema sõnul on Räpina vallas põllumaa kallis seepärast, et maad napib.
Volikogu otsuse kohaselt on Agu Mälbergil maa eelisostuõigus sama hinnaga kui oksjoni kõrgeim pakkumine. Lisaks sellele, et oksjoni alghind on soolane, on seda ka viimase viie aasta rendihind – 140 eurot hektar (enne seda oli 32 eurot, mille peale teised põllumehed nurisesid, et vald olla Mälbergile „sõbrahinna” teinud – ÜH). Rendileping lõpeb oktoobrist, mis annabki vallale võimaluse põld maha müüa.
Agu Mälberg pidas ise reaalseks, et ka teised põllumehed võivad maatüki vastu huvi tunda. „Erki Oidermaa on meil siin põhiline, kes on põllumaa hinna üles kruvinud,” märkis ta.
„Olen hektari eest välja käinud üle 6000 euro,” tunnistas Oidermaa talu peremees Erki Oidermaa. Kas ta oleks pakutava põllutüki hektarist valmis üle tuhande euro rohkem välja käima, suurtalunik paugupealt öelda ei osanud. „Põhimõtteliselt tasub maad osta: ega maa mädanema lähe ja hind tõuseb, näiteks Lätis Bauska rajoonis maksab korralik põllumaa juba 10 000 – 15 000 eurot hektar,” seletas Erki Oidermaa. „Mul on aga endal miinimumkogus maad käes, üle tuhande hektari, rendimaa ka veel juures ja kaalun hoolega, mida tasub osta ja mida mitte.”
Tema hinnangul sõltub maa hind nii tüki suurusest, põllu viljakusest, ligipääsust, maaparandusest kui ka kaugusest omaniku tuumikpõldudest. „Kui põllu ääres on ka metsariba, siis läheb selle hind ka kohe otsa,” lisas Oidermaa, kelle teada on mõned kolleegid põllumaahektari eest isegi üle 8000 euro välja käinud.
„4000-5000 eurot on siin täiesti tavaline hind,” nentis ka Zerna ökotalu peremees Maidu Konsap. „Maa on hinnas: meil pole ühtegi tühermaajuppi, kõik on kasutuses.”
Põllumaa hind kerkib ka teistes Kagu-Eesti piirkondades sedavõrd kiiresti, et põllumehed sellest eriti rääkida ei tahagi – vahendusfirmad saavad hoogu hinnakruttimiseks. „Raistes müüdi üks suur põld oksjonil hinnaga 6500 eurot hektar, ise oleme riigimaad ostnud 5700ga, aga siis on olnud ka sundseis – tükk on olnud keset meie põlde ja ei saanud võtmata jätta,” nentis Võru linna külje all asuva Jaagumäe talu vanaperemees Mart Timmi. „Aga arvutage ise: kui teravilja kasvatades teenib põllumees hektarilt kasumit 100–150 eurot, kui palju aastaid läheb ostetud maa hinna tagasiteenimiseks?”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/09/2019 09:42:49

Lisa kommentaar