Reform sunnib ametnikud autorooli

Veterinaar- ja toiduameti lõuna regiooni juhiks valiti Inge Saavo. Foto: erakogu

Hiljuti Kagu-Eestis visiidil käinud riigihaldusminister Jaak Aab kinnitas, et riigiametite reformimine puistab ennekõike keskusi Tallinnas, kuid jättis mainimata, et kohe keeratakse Kagu-Eestis pea peale veterinaar- ja toiduameti töö ning otsa tuleb ühendamine põllumajandusametiga.

Veterinaar- ja toiduamet moodustab juba oktoobrist seniste maakondlike keskuste asemele neli regiooni, Lõuna regiooni juhiks valiti praegune Võrumaa keskuse juht Inge Saavo. „Neli maakonda ja uus struktuur – see on suur väljakutse,” tõdes Inge Saavo ja lisas, et kandideerima ajendas teda uue töö huvitavus.
Veterinaar- ja toiduamet kinnitas, et kuigi Lõuna regioon koondab senised Võru, Põlva, Valga ja Tartu keskused, jäävad kontorid maakonnakeskustesse alles. „Algul tuleb kindlasti teistes maakondades palju käia, et süsteemi ühtlustada,” nentis Inge Saavo, kes uue ameti tõttu uut elukohta siiski otsima ei pea. „Mis kindlasti muutub, on see, et uuest aastast ei pruugi kõigi valdkondade spetsialiste enam igas maakonnakeskuses kohal olla,” selgitas ta. „Töötajad spetsialiseeruvad kitsamale alale, valdkondade spetsialistid hakkavad olema regioonipõhised.”
See tähendab, et näiteks piimavaldkonna spetsialisti töökoht on Võrus, aga piimavaldkonnaga seotud järelevalvet ja vajadusel nõustamist teeb ta kogu regiooni ulatuses, sõites vajadusel kohale või suheldes klientidega elektroonilisel teel.
Nii Põlvamaa kui ka Valgamaa veterinaarkeskuse juht kaotavad oma ameti. Valgamaa veterinaarkeskuse juht on saanud ettepaneku asuda Lõuna regiooni loomatervise valdkonna juhiks ja Põlvamaa veterinaarkeskuse juht sama valdkonna peaspetsialistiks.
„Olen jah-sõna öelnud,” kinnitas praegu Põlvamaa veterinaarkeskust juhtiv Seido Suija jätkamist loomatervise peaspetsialistina. Reformile ta hinnangut anda ei soovinud. „Las spetsialistid kommenteerivad,” jäi varem sõnakusega silma paistnud veterinaarlegend ses küsimuses napisõnaliseks.
Valgamaa keskuse juhataja Urmas Pallon kinnitas samuti, et võtab loomatervise valdkonna juhi ameti vastu. „Kui nii on otsustatud, midagi muuta ei saa,” tõdes ta ja lisas, et teised keskuse töötajad on samuti muutustega leppinud ning päris ära keegi ei lähe.
Pallon nentis, et killustumine on tõesti olnud selles valdkonnas probleem ja reformi tulemusel saavad inimesed süveneda ühele-kahele teemale. Ta tunnistas, et Valgas kontoris ta enam suurt istuma ei hakka, uus töö tähendab suurelt jaolt autoroolis mööda nelja maakonda ringi uhamist.
Kui regioonijuhid hakkavad tööle juba oktoobrist, siis spetsialistidel on uued ametid 2020. aasta jaanuarist.

Miks suurreformi vaja on?

„Veterinaar- ja toiduamet on sarnaselt mitme teise riigiasutusega minemas üle regioonipõhisele juhtimisele, mille üks eesmärke on ühtlustada järelevalvet, et meie kliendid saaksid üle Eesti ühtmoodi teenust,” põhjendas reformi vajadust veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste. Ta kinnitas, et kuna olemasolevad keskused jäävad alles, klientide jaoks midagi oluliselt ei muutu. „Valgamaalased ei pea hakkama muretsema, et neil tuleb edaspidi sõita Tartusse või Põlvasse. Kõik asjad saab aetud kohapeal või interneti kaudu elektrooniliselt.”
Veterinaar- ja toiduameti Võrumaa keskuses töötab praegu seitse, Põlvamaal kaheksa ja Valgamaal 16 inimest. Luhamaa piiripunktis töötab kaheksa inimest ja Koidula piiripunktis üks. „Väikesi muudatusi tuleb tööjõu koosseisus pidevalt ette, kuid mingisuguseid suuri muutusi töötajate arvus ei ole ette näha,” kinnitas ameti peadirektor.

Ministeerium valmistab ette juba järgmist reformi
Valitsus kiitis 1. augusti kabinetinõupidamisel heaks riigireformi tegevused. Maaeluministeeriumile anti ülesanne ette valmistada veterinaar- ja toiduameti ning põllumajandusameti baasil uue ühendameti loomine, see alustab tööd 2021. aasta jaanuaris.
Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe andis teada, et ühendameti moodustamiseks on loodud töörühm, mis koosneb ministeeriumi, VTA ja PMA esindajatest. Töörühm koostab praegu muudatuste elluviimise aja- ja tegevuskava.
„Eesmärk on muuta teenused ja protsessid veelgi inimese- ja ettevõtjakesksemaks, kvaliteetsemaks, efektiivsemaks ja vähem bürokraatlikuks,” selgitas Karolin Lillemäe. „Selle tulemusel peaks teenused põllumajandusele ja toidusektorile laiemalt minema sujuvamaks ning otsime ka kohti järelevalves ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Uue ameti moodustamine toob kindlasti kaasa muudatusi, esmajoones just asutuse juhtimisstruktuuris. Samas pole järelevalvega ja kõigi teiste sisuliste töödega tegelevatel inimestel tarvis karta, et asutuste liitmine neile midagi negatiivset kaasa toob. Kõigi praeguste ülesannete täitmine jätkub ka edaspidi ja häid kolleege on mõnes valdkonnas juurdegi tarvis.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 05/09/2019 09:49:43