Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Võidujooks Võru veekeskuse pärast

Esialgne visand Võru linna vabaajakeskusest. Graafika: AS Kobras

Võru vald saatis maa-ametile taotluse 8,5 hektari riigimaa omandamiseks Võru linna piiril, et ehitada sinna veekeskus. Samal ajal plaanib vaevalt 1,7 km kaugusele riigimaale veekeskust ka Võru linn. Kas omavalitsused veavad veekeskuse nimel vägikaigast või teevad võidujooksu?

Et Võru linn ja vald on omavahel suhtlemata otsinud veekeskusele kohta, kirjutas LõunaLeht pool aastat tagasi. Siis oli Võru vald just leidnud sellesama sobiva kinnistu Võru vallamaja lähedal, mida kasutab OÜ Väimela Majand (tänavu heinamaana). Võru linn aga vaagis koos veekeskuse ehitusest huvitatud ettevõtja Urmas Johansoniga keskuse võimalikke asukohti linnas.
Võru linnapea Anti Allas tunnistas toona, et ei teadnud valla kavatsustest midagi. Sellest LõunaLehe käest kuuldes otsustas ta aga oma plaaniga edasi minna, sest ettevõtja eelistas veekeskuse rajamist linna. Ka vald ei loobunud omast kavast ning saatis maa-ametile taotluse, et omandada 16,34 ha suurusest Viisu kinnistust pool.
Maa-amet palus aprillis valla käest põhjendusi, vastamine aga venis. Võru linn samal ajal ei maganud: kolmest võimalikust kinnistust jäi sõelale Maksimarketi-tagune riigimaa ja 19. juunil otsustas linnavolikogu algatada detailplaneeringu, et rajada sinna suurjooneline vabaajakeskus, mille keskpunkt oleks samuti veekeskus (spaa). Linn teavitas sellest ka maa-ametit.
„Investorilt on tulnud selge sõnum, et ta eelistab Maksimarketi juures olevat krunti,” avaldas Anti Allas imestust valla paralleeltegevuse üle. „Kui investor mingil põhjusel veekeskust tehtud ei saa, siis arutame koostöös Võru valla ja teiste omavalitsustega vaid ujula rajamist. Võru linnal pole välja käia kümneid miljoneid moodsa veekeskuse ehituseks.”

Investor: vallal pole mõtet aega raisata!

Praegu käib Võrus Luha tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille algatamise taotluse esitas AS Johnny.
„Kohavalik on lõplik ja kuna Võru piirkonda kaht veekeskust teha ei saa, pole Võru vallal mõtet aega raisata,” kinnitas ASi Johnny omanik Urmas Johanson soovi rajada multifunktsionaalne vabaajakeskus just Maksimarketi taha. Sinna on planeeritud täismõõtmetega jäähall, tennisehall, ujula-spaa, kino, hotell. Hoonele lisaks on plaanis väliala erinevate mänguväljakutega (võrkpall, tennis, korvpall, seinatennis), park ja koerte jalutamise väljak.
Võsa ja aiamaalapikestega kaetud maa-ala planeeringu koostamise eesmärk on muuta selle sihtotstarvet, määrata ehitusõigused vabaajakeskuse püstitamiseks ning teede, parkimise ja tehnovõrkude paigutus. Keskkonnamõju hinnatakse seetõttu, et planeeringualale küünib turbamaardla. Turba eemaldamiseks ja ala täitmiseks ning keskuse toimimiseks tuleb leida viis, mis mõjutab põhja- ja pinnavett ning Koreli oja võimalikult vähe.
Urmas Johansoni hinnangul on koha plussiks hea ühistranspordiühendus ja suure kaubanduskeskuse naabrus. „No planeeringu ja keskkonnamõju hindamisega läheb vähemalt poolteist aastat, seetõttu ei saa praegu keskuse ehituse kohta midagi täpsemat öelda,” nentis ta.
Võru linnapea Anti Allas lisas, et kui detailplaneering on juba lõppjärgus, siis taotleb linn ilmselt maa väljaostmist 65% hinnaga ja pärast maa omandamist korraldab enampakkumise kas maa müümiseks või ehitusõiguse seadmiseks.

Vald jonni ei jäta
Võru vallavalitsus aga ei teinud linna tegemistest väljagi ja saatis augusti keskel maa-ametile uue, põhjendustega taotluse Viisu kinnisasja osa võõrandamiseks, viidates arengukavale aastateks 2018–2030, milles nähakse perspektiivse arendusprojektina uue maakondliku veekeskuse/spaa rajamist koostöös teiste omavalitsuste ja partneritega.
„Võru valla arenguperspektiive silmas pidades ja arvestades elanikkonna vananemist, tuleb suurt rõhku panna noortele pakutavate võimaluste osas, et noored jääksid või peale õpinguid naaseksid kodukohta elama,” põhjendas vald oma soovi, lisades soovi ka eakatele ja puuetega lastele mõeldud basseinitegevuste lisamist. „Seoses asjaoluga, et Võru maakonnas ei ole mitte ühtegi kaasaegset veekeskust/spaad ega ujulat, peab Võru vald oluliseks ja perspektiivseks investeeringuks selle rajamist.”
Vald nimetab taotluskirjas küll 50 aasta vanust amortiseerunud Väimela ujulat, mida kasutavad ujumistundideks Võru linna ning Võru ja Rõuge valla koolide õpilased, kuid Värska veekeskus, mis samuti juba pea kaks aastat Võru maakonnas asub, on jäetud mainimata.
„Võru maakonna tõmbekeskuses Võru linnas on aastaid räägitud veekeskuse rajamisest, kuid ükski projekt realiseerunud ei ole,” kirjutab vald. Ka Võru vald plaanib laiema kasutusega keskust, mainides, et Võrus puudub võimalus sisetingimustes uisutada, tennist või hokit mängida.
Kuna Võru vallavanem Kalmer Puusepp on sel nädalal puhkusel, ei õnnestunud teda kommentaari küsimiseks tabada. „Mina kuulen Võru linna veekeskusest esimest korda,” tunnistas abivallavanem Juris Juhansoo. „Veekeskuse ehitusel tahame linnaga koostööd teha, aga linn pole meie poole sel teemal pöördunud.”
„Veekeskuse rajamist on 20 aastat arutatud, aga tegudeni pole jõutud,” vastas Võru vallavolikogu esimees Georg Ruuda küsimusele, kas kahe veekeskuse asja korraga ajamine pole mitte ressursi raiskamine. „Võru vallavolikogu tegi oma otsuse varem, kui linn oma detailplaneeringu algatas. Volikogu on andnud vallavalitsusele volituse selle asja ajamiseks ega ole andnud signaali, et lõpetame ära. Paralleelne asjaajamine ei tee kummalegi osapoolele halba, aga mingis etapis tuleb maha istuda ja asja omavahel arutada.”
Georg Ruuda juhtis ka tähelepanu asjaolule, et enne kui keskuse projekteerimiseks läheb, selguvad Euroopa Liidu toetusraha jagamise kriteeriumid alates 2021. aastast, sh kumma veekeskuse ehituseks on rohkem lootust euroraha saada.

Mida arvab kahest veekeskusest riik?

„Nii Viisu kui ka Luha tn 16 maaüksus on praegu riigi omandis ning nõusolekut võõrandamiseks antud ei ole,” kinnitas maa-ameti maatoimingute osakonna peaspetsialist Tiiu Vares omavalitsuste omapärast vägikaikavedu kommenteerides.
Varese kinnitusel pöördub maa-amet enne taotlustele vastamist mõlema omavalitsuse poole, et saada lisateavet. „Soovime teada, kas Võru linn ja Võru vald on omavahel arutanud ühise veekeskuse rajamise võimalust ja kui seda seni tehtud ei ole, siis teeme ettepaneku arutada olukorda ja kaaluda võimalusi ühiselt veekeskus rajada,” selgitas ta. „Olemasoleva info põhjal ei ole võimalik otsust langetada ning Luha tn 16 kohta ei ole ka taotlust esitatud. Maa võõrandamise otsustab Keskkonnaministeerium ning selleks on vajalik ka vabariigi valitsuse nõusolek.”
Olukord on kurioosne ka seetõttu, et kui riik annab kohalikule omavalitsusele maatüki tasuta ära, nõuab seadus selle kasutamist vaid taotluses esitatud otstarbel. Näiteks ei saaks sinna veekeskuse asemel ehitada kultuurimaja, müüa maad lihtsalt ära vms.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 29/08/2019 09:30:32

Lisa kommentaar