Küsitlus

Kui palju on plaanis kulutada raha jõulukinkidele?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Tuntud sepp avas koduõuel Võrumaa ainsa tsässona

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tsässona avamine. Foto: Elina Allas

Rohkem sepa ja õppejõuna tuntud Väino Niitvägi, õigeusu preester isa Herodion, oma koduõuel esimese vene õigeusu tsässona ehk palvekoja Võrumaal. Tsässonat saabus 18. septembril avama ka metropoliit Stefanus.

“Siin paigas võime tõesti muretuna kerge südamega kiita Jumalat loodu eest,” lausus metropoliit Stefanus, kui tsässona avamiseks läbiti rituaalid, sealhulgas pritisiti nii inimestele kui ka ümber palvekoja püha vett. Hiljem said püha vett kõik ka juua ning tsässonas palveküünlad süüdata.
Tsässon asub Vastseliina kandis Kündja ja Kirikumäe vahel Haava-Tsäpsi, endise nimega Haava külas.
Väino Niitvägi sõnul ei ole midagi imelikku selles, et ta ehitas palvekoja koduõuele, kuigi aasta ringi pere seal ei ela, sest Niitvägi õpetab Viljandi kultuuriakadeemias metallitööd. Ent vanasti ehitatigi tsässonad just oma kodu juurde. Selgub, et selleks et tsässonat oma koduõuele rajada, tuli selleks saada kõigepealt metropoliit Stefanuselt õnnistus.
Tsässonasse on oodatud kõik, kes selle koha üle leiavad. Uksed on kogu aeg lahti, aga Luhamaa ja Miikse koguduses preestrina teeniva Niitvägi sõnul nad küünlaid palkhoonesse igaks juhuks ei jäta ja muidugi toimib ka naabrivalve.
Küsimusele, kuidas metropoliit Stefanus suhtub sellesse, et tsässon avatakse väga kaugel igasugustest keskpunktidest, vastas ta, et kõige vaimulikumad kohad ongi tavaliselt sellised, kuhu on raske ligi pääseda.
“Kui me vaatame õigeusu traditsiooni, siis me näeme, et kloostrid on tihtilugu ehitatud kohtadesse, kuhu on raske ligi pääseda,” sõnas Stefanus. “Aga kindlasti on need kohad ilusad. Ilu on üks selliseid ande, mis aitab inimesel Jumalale lähedale saada. Ja tegelikult kogu loodu palvetab Jumala poole ja kiidab.”
Ta lisas, et õigeusu vaimsuse üks aspekt on looduse ilu tunnustamine ja nägemine ning nii linnud, loomad kui ka puud omal kombel kiidavad ja tänavad Jumalat.
Vene õigeusu palvemaju ehk tsässonaid on seni ehitatud Setomaale. Ent metropoliidi sõnul sobib ka Võrumaal asuvat õigeusu palvekoda nimetada tsässonaks. Seda enam, et see on valmistatud kõikide tsässona arhitektuurireeglite järgi.
Haava külla ehitas palgist tsässona Viljandi kultuuriakadeemias rahvuslikku ehitust õppiv ja Käsmust pärit Joonatan Lepik, kelle jaoks on see ühtlasi ka ülikooli lõputöö. Enne ehitust tegi Lepik põhjaliku uurimistöö, kui käis läbi väga paljud Setomaa tsässonad.
Väino Niitvägi andmetel on tegu teadaolevalt ainsa tsässonaga Võrumaal. Samas on ajalooürikutest teada, et linnulennult ligi pooleteise kilomeetri kaugusel on varem asunud Kirikumäe järve ääres õigeusukirik.

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 29/08/2019 09:01:39

Lisa kommentaar