Küsitlus

Mis on plaanis teha Eesti Vabariigi 102. aastapäeval?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kuidas sai tublist keskkoolist Eesti väikseim kool?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Misso koolis õpib vaid kolm õpilast. Foto: Vikipeedia

Kuigi Eesti väikseimaks kooliks tituleeritud Misso kool on mõne aastaga õpilastest peaaegu tühjaks valgunud ja Rõuge vald peab koolipidamiseks suuri summasid peale maksma, ei ole vallal kavas kooli sulgeda. Kuidas aga nii kiire kooli tühjenemine ikkagi juhtuda sai?

Möödunud õppeaastal õppis kuueklassilises Misso koolis kolm õpilast ja praeguste andmete põhjal jätkab sügisest koolis õpinguid samuti kolm last, lõplik arv selgub siiski 1. septembriks.
Tunamullusel õppeaastal oli koolis kaheksa õpilast ja juba tookord oli arvude poolest tegu Eesti kõige väiksema kooliga. Õppeaastal 2016/17 käis Misso koolis aga veel 23 õpilast, selle tulemusel otsustas vald sulgeda põhikooli kolmanda astme (7.–9. klass). Arvatakse, et õpilaste põud hakkaski sellest otsusest saati terendama, kuna vanemad viisid siis ka oma nooremad lapsed teise kooli, ja üldiselt näeb suur osa lastevanemaid, et laps võiks kogu põhikooli läbida samas koolis.
Sellest kümme aastat varem võis õpilaste nimekirjast leida aga 78 nime ja kool oli siis veel keskkool. 2010. aastal gümnaasiumiosa kaotati.
Väikesest õpilaste arvust hoolimata ei sulge Rõuge vald kooli ennekõike seetõttu, et valdade ühinemislepingus on kirjas, et senine koolivõrk säilib. Rõuge valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Marju Kõva sõnul peaks otsuse kool sulgeda tegema vallavolikogu, kuid sellekohast ettepanekut pole kusagilt kuulda olnud.
„Väikese õpilaste arvuga kooli pidamine on vallale väga suur ja kulukas väljakutse,” ütles Kõva. „Vald lisab Misso kooli õpetajate palgafondi peale riigipoolse eraldise täiendavalt 18 000 eurot. Sellele lisanduvad veel muud personali- ja majanduskulud ligi 35 000 euro ulatuses.”
2008. aastal ehitatud Misso koolimajas asub ka lasteaed. Seal käib kümme last, kuid lasteaial on eraldi eelarve.

„Tule maale!” suurendas ajutiselt õpilaste arvu
Suuresti just selleks, et Misso kooli saaks edasi pidada, algatasid kohalikud aktivistid seitse aastat tagasi projekti „Tule maale!”. Projekti tulemusel suudeti kooliõpilaste arv ajutiselt kergitada 40ni, kuid tasapisi vajus kool ikkagi tühjaks ja suur osa maale tulnuid peale mõne aktiivse inimese on nüüdseks piirkonnast lahkunud.
Projekti üks eestvedajaid, toonane vallavanem Urmas Peegel ütles, et tookord suudeti kool mõneks ajaks päästa. Aga aasta pärast projektiga alustamist vahetus vallas võim, kelle suhtumine projekti oli Peegli hinnangul negatiivne.
„Eks me tegime oskamatusest ka mõningaid valesid otsuseid, mida poliitiline vastaspool kasutas meie vastu,” nentis Peegel. „Meil ei lastud eriti seda projekti valla ja kogukonna poolt jätkata.” Vastased heitsid ette, et uued maale tulijad saavad rohkem toetust ja abi kui kohalikud elanikud.
Peegli enda pere jaoks sai aga otsustavaks võtta oma kaks last Misso koolist ära valla huvitegevuse määruse muutmine: vald ei maksnud enam pearaha laste õppimise eest Võru muusikakoolis. Ent see polnud ainus põhjus: neli aastat tagasi, nädal enne uue õppeaasta algust oli koolil veel hulk õpetajaid puudu, direktor puhkusel ja lastevanematel polnud kindlust, kas lapsed saavad õpetatud.

Hoolekogu esimees: kool tuleks sulgeda
Misso kooli hoolekogu esimees Maiden Paljak on seisukohal, et kool tuleks sulgeda, sest õppekeskkond ja -korraldus ei ole enam õpilasesõbralikud. Ta ise pani oma kooliealise lapse mitmel põhjusel Vastseliina gümnaasiumisse, noorem laps käib küll Misso lasteaias, sest lasteaia tööd hindab ta kõrgelt.
„Muidugi on minu unistus, et Misso kool saaks visiooni ja teeks läbi sisulise uuenduse, et jätkata tänapäevase õpilasesõbraliku koolina, kuid praegu on aeg vaadata tõele näkku,” ütles Paljak.
Tema sõnul on põhiprobleem kooli juhtimises ning hoolekogu pingutused ja läbirääkimised ei ole jõudnud juhtkonna koostöövalmiduse puudumise tõttu otsuste ja tegudeni.
Ta lisas, et „Tule maale!” kampaanias nägid paljud kohalikud negatiivset ja kool hakkas selle tagajärjel teistpidi tühjaks jooksma. Lisaks süvenes Paljaku hinnangul koolikiusamine ja vägivald.
„Nende probleemidega ei soovitud ennetavalt ja õpilasest lähtuvalt tegeleda,” andis Paljak karmi hinnangu. „Kooli püüti juhtida nagu suurt kooli 30 aasta eest, väites, silmaklapid peas, et oleme väike sõbralik kool. Väikeses koolis on võimalik rakendada vahetumat, õpilasesõbralikku personaalsema lähenemisega metoodikat. Paraku leidis juhtkond, et õpetajaid täiend- ja motivatsioonikoolitusele saata pole vaja.”
Oma poja viis ta teise kooli, kuna kahes esimeses klassis pidi poiss seisma silmitsi koolikiusamisega, millega küll Paljak kui hoolekogu esimees püüdis süstemaatiliselt tegeleda, aga ei leidnud selleks tuge.
„Õpilased ei olnud süüdi, et kippusid kiusama, nad olid lihtsalt järelevalve ja abita,” nentis ta.
Paljak väitis, et teisel aastal lisandus õpetajapoolne kiusamine, eriti kui oli teada, et laps plaanib kooli vahetada. Samal asjaolul lahkus ka lapse pinginaaber poole semestri pealt.

Lapse heaolu patriotismist tähtsam
„Kui on valida kas patriotism ja tasuta koolitransport või lapse heaolu ja pisut kütusearveid, siis olen veendunud, et iga lapsevanem valib viimase variandi,” sõnas Paljak. Ta palus rõhutada, et tema seisukohad lähtuvad laste vajadustest, mistõttu võivadki tunduda karmid.
Misso kooli juhilt polnud võimalik kommentaari saada: ta ei võtnud vastu kooli kodulehelt leitavale mobiiltelefoninumbrile tulnud kõnet ega vastanud ka kodulehelt leitavale meiliaadressile saadetud küsimustele.
Misso viimane vallavanem Mariliis Raidma, kelle juhtimise ajal muudeti kool kuueklassiliseks, nentis, et laste arv piirkonnas ongi väike. Kuid põhjusi, miks kohalikku kooli enam ei eelistata, on kuulda olnud mitmeid: lastevanemad soovivad stabiilsust ning neile on tähtis, et koolis oleks kriitiline mass õpilasi, et oleks võimalik korraldada mitmeid huviringe ja tegeleda spordiga.
Samas tõdes Raidma, et piirkonnale on kooli säilimine oluline.
„Arvan, et kooli sulgemine peaks olema päevakorras, kui enam ei leidu lapsi, kes sooviks koolis õppida,” sõnas ta. „Alati on võimalus ka asju ümber korraldada. Lootus ikka jääb, et kooli tuleb õpilasi juurde. Eks ole vaja kool muuta atraktiivseks nii laste kui ka vanemate jaoks.”
Küsimusele, kas kooli hääbumisele võis saada põhjuseks ka valdade ühinemine, vastas Raidma, et kindlasti on see kaasa toonud palju segadust ja probleeme, kuid Misso kooli probleemid on juba varasemad ning ühinemist ei saa kooli praeguse olukorra põhjuseks pidada.

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 01/08/2019 09:00:32

Lisa kommentaar