Maanteeäärte mürgitamine toob kaasa karistuse

Võhandu jõe sild Toftani lähedal, mille juures tungis töömees mürgipritsiga veekaitsevööndisse. Foto: Ülle Harju

Teedehooldaja AS Eesti Teed mürgitas suve hakul taimemürgiga Võrumaa maanteeääri ja tegi seda ka veekaitsevööndis, mis on keelatud. Keskkonnainspektsioon on algatanud väärteomenetluse, seaduserikkuja saab trahvi.

Põllumajandusamet tuvastas teeäärte mürgitamise veekaitsevööndis Võrumaal neljas kohas: Võhandu jõel Võru-Kuigatsi-Tõrva maanteel Toftani lähedal ja Võru-Põlva maanteel Väimela alevikus, Ahelo jõel Võru-Mõniste-Valga maanteel ja Vaidva jõel Mõniste-Ape maanteel.
Põllumajandusamet on menetluse lõpetanud, seaduserikkuja suhtes sanktsioonide rakendamine on keskkonnainspektsiooni rida.
„Väärteomenetlus on pooleli, kõigi asjaolude selgitamine võtab veel aega,” ütles keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja Ardi Lepp. Väärteomenetlus on algatatud veeseaduse paragrahvi alusel, mis näeb vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest ette trahvi kuni 100 trahviühikut, praegu siis kuni 400 eurot või juriidilisele isikule kuni 2000 eurot.
LõunaLeht kirjutas mais-juunis maanteeäärte mürgitamisest Võhandu jõe ääres Väimela alevikus ja Kirumpääl. Väimelas leidis mürgitamine kinnitust, kuid Kirumpää teeääred jäid veekaitsevööndist välja. „Kirumpääl oli jõeni 18 meetrit, veekaitsevöönd on 10 meetrit,” ütles põllumajandusameti Võrumaa osakonna peaspetsialist Benno Laks.
Põllumajandusameti taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve peaspetsialist Riina Pärtel selgitas, et taimemürkide kasutamine maanteeäärtes ei ole massiline, vaid väheneb järjest, ja et Võrumaal juhtunu on kahetsusväärne. „Eks me nüüd kullipilguga vaatame neid kohti, kus korrarikkumised on olnud. Loodan, et tegijad said aru, et need asjad nii ei käi, ja üldine arusaam maanteehooldajatel on siiski see, et mitte mürgitada,” ütles Riina Pärtel.

AS Eesti Teed: see oli inimlik eksitus
AS Eesti Teed pritsis Võrumaal maanteeääri glüfosaati sisaldava umbrohumürgiga Rodeo XL. Kuidas see juhtus, et teemehed ka veekaitsevööndites mürgitama kukkusid? ASi Eesti Teed korrashoiudirektor Tarmo Lood juhtunut traktoristi süüks ei ajanud ja ütles diplomaatiliselt, et see oli inimlik eksitus. Lood selgitas: „Traktorist vahemaad mõõtma ei läinud, hindas kaugusi valesti, ka tuule suund aitas mürgi levikule kaasa. See oli meile õppetund, iga õppetund tuleb kasuks.”
Põlva ja Valga maakonnas maanteeääri ei mürgitata. Põlvamaa teedehooldaja ASi TREV-2 Grupp teehooldetööde valdkonna juht Meelis Teppan on kinnitanud, et TREV-2 ei mürgitanud teeääri juba eelmisel aastal ja loodab ka sel aastal ilma mürkideta läbi ajada.
Tarmo Lood lubas, et AS Eesti Teed plaanib samuti mürgitamist vähendada. „Ma ei ütle, et me täielikult mürgitamisest loobume, aga me katsetame uusi meetodeid,” ütles ta. Nii proovis Eesti Teed sel suvel teeäärset umbrohtu tõrjuda kuuma auruga. „See ei õigustanud ennast, meil ei olnud õigeid seadmeid. Peame hankima õiged seadmed, mis töötavad, maailmas on need olemas, kuid see vajab investeeringuid,” selgitas ta.
Mürgitamine tuleb postiümbruste trimmerdamisest odavam, kuid umbrohumürgi Rodeo XL toimeaine on glüfosaat, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on klassifitseerinud potentsiaalselt vähki tekitavaks. Veeloomastikule on glüfosaadi jäägil kas otseselt surmav või geneetilisi ja arenguhäireid põhjustav toime. 2018. aastal keelustasid glüfosaadi Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Holland ja mitmed teised riigid.

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 25/07/2019 09:11:20