Küsitlus
Ilm täna
Võru
-2°
Põlva
-3°
Otepää
-4°
Tartu
-4°
Antsla
-3°
Valga
-4°
Räpina
-3°
Tõrva
-4°
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
-1°
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Oma päikesepark – investeering tulevikku

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kellamäe päikesepargi pidulik avamine. Foto: Ülle Harju

Oma päikesepark tasub talul ära kaheksa aastaga, rehkendasid Kanepi külje all Kellamäe talus nädal tagasi võimsa päikesepargi avanud isa Jaak (71) ja poeg Kaido Kõiv (45). Päikeseparkide rajamine on Eestis viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud.

„Äge äpp on. Näed kohe telefonist jooksvalt, palju energiat jaam toodab – praegu 150 kilovatti tunnis,” seletas vaimustunult Kanepi vallavolikogu esimehe ametit pidav Kaido Kõiv, kes jupikaupa isa elutööd – talupidamist – üle võtab.
Kanepi kohal lõõskas avamispäeval päike ja jaam töötas peaaegu täistuuridel. Paberite järgi on selle maksimumvõimsus 200 kilovatti tunnis, aga päris nii palju pole senini õnnestunud energiat kätte saada. „Aga saame päikeselise ilmaga kaks megavatt-tundi elektrienergiat päevas, siit jääb ikka kõvasti üle, selles point ongi!” kiitis Kaido Kõiv. Talu vajadustest üle jääv elekter müüakse jaotusvõrku.
Päikesepargis on 670 paneeli, igaühel kaks ruutmeetrit pinda energia tootmiseks. Tavalise kodu energiavajaduseks piisaks umbes 16 paneelist. Seega saaks Kõivude päikesepark energiaga varustada ligi 40 keskmise suurusega majapidamist.
Kuna päikesepargis on kasutusel uusim mudel Vikram Solari päikesepaneele, mis on võimelised neelama laiemas spektriulatuses valguskiirgust, siis toodab jaam energiat isegi pilves ilmaga – küll palju vähem kui päikesepaistes. „No kuuvalguses küll elektrit toota ei saa,” on Kaido Kõiv jõudnud juba ise uudishimust järele uurida.

Viljakuivatamine odavneb muljet avaldavalt
Päikesepark paikneb 0,7hektarisel pinnal. Koos alajaama rajamisega kulus selle ehituseks 180 000 eurot (sellest 26 000 eurot maksis uus alajaam – vana polnud piisavalt võimas), millest pool oli PRIA toetus, omafinantseeringu katteks võtsid Kõivud laenu.
Kuna Kellamäe talu kasvatab 70 lihaveist ja 300 hektaril vilja, siis esimene suur võit päikesejaamast ilmneb viljakuivatamisel. „Tohutu raha läheb selle peale alati,” rääkis Kaido Kõiv. „Nüüdsest ei pea me võrgutasusid maksma ja lisaks jääb kulutamata umbes 12 000 euro eest diislikütust.”

Närvitsemist oli ka omajagu
„Ämmal oli alati ütlemine, et silmä hirmutäse, a käe rõõmustasõ,” tunnistas Jaak Kõiv jaama ehituse juures parajat närvitsemist – kas see saab ikka kevadeks valmis. „Kui hakati esimesi vaiu maa sisse lööma, siis oli küll mure, et kuna see jõutakse ära teha, aga jõuti!”
Päikesepargimõte hakkas perel idanema 2017. aasta sügisel, kui Kaido Kõiv seoses valdade liitmisega Valgjärve vallavanema ametist priiks sai. „Koos isaga mõtlesime, et peaks tegema midagi huvitavat, kasulikku ja seoses rohelise mõtteviisiga,” seletas Kaido Kõiv. „Muljet avaldas see, et päiksepargi aastase toodanguga jätame kasvama 20 hektarit metsa ja atmosfääri jääb paiskamata üle 300 tonni süsihappegaasi.”
Jaak ja Kaido Kõiv sõitsid infopäevale, kus päikeseparke ehitav AU Energiateenuse OÜ rääkis nende tootlikkusest, ehitusest ja rahastamisvõimalustest. „Tagasiteel arutasime, et see on just selline asi, mille ära teeme,” seletas Kaido Kõiv. „PRIA-l on meede („MAK 2014-2020 Meede 6.4 ettevõtte majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“), mis toetab päikeseparkide ehitamist. Võtsime ühendust AU Energiateenusega ja koostasime ehitusloa taotluse. Maaettevõtluse konsulendi Epp Säga abiga koostatud PRIA toetuse projektile saime positiivse vastuse aga alles detsembris.”
See tähendas, et Kõivud ei jõudnud oma päikeseparki aasta lõpuks valmis ehitada ja jäid seetõttu napilt ilma riigi makstavast taastuvenergia tasust. Nüüdsest valmivatest päikeseparkidest saavad seda toetust ainult väiksemad, kuni 50 kW võimsusega pargid.
See aga päikesepargi avanud ettevõtjaid eriti ei kurvasta. See-eest sujus ehitamine tõrgeteta, vald andis kiirelt ehitusloa ja Elektrilevi ehitas alajaama tavapärasest kiiremini. PRIA rahastusotsusest teadasaamisest kuni pargi valmimiseni läks pool aastat, kõige rohkem aega kulus ehitusloa saamise ja elektrivõrguga liitumistingimuste kooskõlastamise peale, ehitustöödeks kulus veidi üle kuu.

Ehitaja: koht sobib päikesepargi jaoks
„Wikram Solari paneelid on Eesti tingimustes ideaalsed, tootja annab neile tootlikkuse garantii 27 aastaks,” ütles AU Energiateenuse taastuvenergia valdkonna juht Kaspar Veskus, kes Kellamäe päikesepargi rajamist juhtis. „Ei olnud kõige odavam, aga investeering tasub end ära – hea tasuvuse kindlustab 50% toetuse võimalus.”
„Saksamaad on toodud päikeseenergeetikas musternäiteks, aga meil toodavad paneelid paremini,” lisas Remo Lillepõld, AU Energiateenuse projektijuht ehituse alal. „Mida jahedam ja mida rohkem päikest, seda parem.”
Kellamäe päikesepark asub parajalt tuulisel väljal ning päikeselõõsas kannatas veel kätt paneeli pinnal hoida – see näitab ehitajate kinnitusel energiatootmise efektiivsust. Üldjuhul temperatuuri tõustes võimsus väheneb ning energiatoodang langeb.
Milline maastik sobib päikesepargi ehituseks? „Orud ja mäekallakud ei ole probleemiks, küll aga metsapiirid, suured hooned ja muud objektid, mis võivad paneelidele varje tekitada,” selgitas Remo Lillepõld.

Päikesepargid koguvad populaarsust
AU Energiateenus ehitas mullu ligi 30 päikeseparki, paigaldades kokku üle 30 000 päikesepaneeli. Kellamäega sarnased päikesepargid said ka Karula rahvusparki Matimäe talu juurde, Tartu lähedale Reolasse (220 kW) ja Luunjasse (378 kW) jne.
„Põlva Maksimarketi katusele tegime sajakilovatise,” märkis Kaspar Veskus. Palju huvi potentsiaalsete päikeseelektrijaamade rajamise vastu on üles näidanud mahetalud, kelle müügikontseptsiooniga taastuvenergia hästi haakub.
Eleringi andmetel registreeriti Eestis eelmise aasta kahe viimase nädalaga 165 uut elektritootmisjaama – aastanumbriga lõppes suuremate jaamade võimalus saada taastuvenergia toestust. Tänavu on Kagu-Eestisse lisandunud päikeseenergia tootjaid kokku enam kui 1,5 MW võimsusega. Kuni 50-kilovatised tootmisseadmed saavad taastuvenergia toetusskeemi pääsemist taotleda kuni 2020. aasta lõpuni. Toetus taastuvatest allikatest elektrit tootvatele jaamadele küünib 53,7 euroni megavatt-tunni kohta. Toetust saab 12 aasta jooksul alates toetuse saamise õiguse tekkimisest,” kirjeldas Veskus.
Ehituseks saab toetust PRIAst, aga kui on suurem investeering, siis pakub EAS lisaks võrkudega liitumise toetust (60% investeeringust).
„Hoone energiatõhusus on üha enam päevakorral ja taastuvenergia ise tootmine päikesepaneelidega võib öelda, et juba möödapääsmatu lahendus,” ütles Remo Lillepõld. Meeste sõnul tasub päikesejaam ära vähem kui kümne aastaga. Palju sõltub sellest, kas peab tegema uue alajaama ning kui palju energiat majapidamine ja tootmine ise tarbib.
Päikeseelektrijaama ehituse maksumus on nüüdseks jõudnud tavainimese jaoks mõistlikule tasemele. Pole probleeme, mis kimbutasid kümme aastat tagasi päikeseparkide pioneere. Võrumaal elav väliseestlane Viido Polikarpus alustas siis esimesena Eestis Kurenurme päikesepargi rajamist. Elektrivõrku sai ta hakata energiat müüma aga alles 2015. aastast, kui Eesti Energia oli nõus taganema algul nõutud 50 000eurosest liitumistasust.
Nüüd ei hakata isegi enne projekti tegema, kui on teada võrguga liitumise maksumus.
Kokku on Eestis praegu enam kui 1600 päikeseelektrijaama, millest enamiku moodustavad väikesed eramajade katustele paigaldatud päikesepaneelid.
Eesti suurim päikesepark kerkib eeldatavasti juba aasta lõpuks Tartusse Raadile. 40aastase maa hoonestusõiguse enampakkumise võitis Neinar Selile kuuluva Estiko Grupi tütarfirma Estiko Energia, mis pakkus aastase hoonestusõiguse eest 50 000 eurot. 50–60megavatise võimsuse ja 190 000 paneeliga päikesepargi rajamine võib maksma minna 40–50 miljonit eurot.
Kui 2017. aastal moodustas päikesejaamade toodang Eestis toodetud taastuvenergiast vaid 0,3 protsenti ja eelmisel aastal 0,9 protsenti, siis lähematel aastatel võib toodang kasvada 4–6 protsendini taastuvenergiast.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/06/2019 07:12:43

Lisa kommentaar