Põlva haigla saab uue juhi, mis saab sünnitusosakonnast?

Margot Bergmann. Foto: erakogu

„Mis saab Põlva haigla sünnitusosakonnast, on praegu veel vara öelda, aga see on esimene suur teema, millega ametisse asudes tegelema hakkan,” kinnitas Margot Bergmann (31), kes hakkab Põlva haiglat juhtima 3. juunist.

Sünnitusosakonna saatuse üle otsustamisega on kiire: riigieelarve esimene variant saab kokku juba jaanipäeva paiku ja kui sünnitusosakonna küsimus venima jääb, siis võib olla juba liiga hilja midagi muuta.
„No mõni nädal ikka jääb aega, et ennast kurssi viia, milline on Põlvas sünnituste arv, kui palju osakonna pidamiseks raha kulub ja millised on kogukonna põhjendused osakonna säilitamiseks,” sõnas Margot Bergmann. Ta rõhutas, et on praegu sünnitusosakonna küsimuses neutraalsel seisukohal, kui aga peaks jõudma veendumusele, et selle jäämine Põlvasse on vajalik, hakkab selle eest seisma.
„No esimesel töönädalal ma olemasolevale leppele kindlasti kriipsu peale ei tõmba,” kinnitas ta. Olemasolev lepe Tartu ülikooli kliinikumi ja Põlva haigla vahel on, et sünnitusosakond tegutseb selle aasta lõpuni ehk veel natuke üle poole aasta.
Kuigi aega on jäänud napilt, on sünnitusosakonna edasise säilimise poolt sõna võtnud vaid endine maaeluminister Tarmo Tamm, heites Põlva vallale ette selle sulgemisega leppimist. Põlva vallavalitsuse ja valla esindajad haigla nõukogus on senini öelnud, et ootavad ära uue valitsuse ja uue haiglajuhi paikasaamise. Nüüd on see käes – mis edasi saab?
„Arvamuse kujundame siis, kui oleme uue haiglajuhiga kohtunud,” sõnas Põlva vallavanem Georg Pelisaar. „Haigla nõukogu on lubanud teema üles võtta septembris.”
Kas siis pole lootusetult hilja? „Kas sünnitusosakond jääb, seda otsustab ikka eelkõige Tartu ülikooli kliinikum, kes osakonda rahastab,” ütles Georg Pelisaar. „Valla eelarve ei võimalda sünnitusosakonnale pealemaksmist, finantseerime niikuinii hooneid ja toetame perearste, igal asjal on piir ja valla ülesannete hulgas ei ole arstiabi andmine.”
Samas märkis vallavanem, et vallaametnikud on valmis sünnitusosakonna heaks tegema niipalju lobitööd, kui vähegi jõuavad, välja arvatud üks asi. „Vald pikette ei organiseeri,” ütles Pelisaar.

Plaanib Põlvasse tuua uusi arste ja avada vastuvõtte
„Maakonnahaigla juhtimine on kindlasti suur vastutus ning olgugi et Lõuna-Eesti kõige suurem eriarstiabi pädevus on Tartu ülikooli kliinikumis, pean oluliseks tagada Põlvamaa elanikele kvaliteetne ja professionaalne arstiabi kodule võimalikult lähedal. Kindlasti võiks Põlva haigla kogu Lõuna-Eesti piirkonnale mõeldes suurendada enda mõju ja rolli taastus- ja järelravihaiglana,“ rääkis Margot Bergmann oma laiemast nägemusest Põlva haigla tuleviku osas.
Ta ütles, et on mõelnud tuua Põlvasse juurde eriarstide vastuvõtte, et inimene ei peaks sõitma Tartusse või Võrru. „Kuna kliinikum on emahaigla, võiks teha arstide rotatsiooni. Tuleb analüüsida, milliste eriarstide järele vajadus oleks.»
Margot Bergmann tõi välja, et Põlvas on vajadus ortopeedi vastuvõtu järele, samuti on inimestel palju skeleti- ja lihassüsteemi häireid, vastava spetsialisti kodulähedane vastuvõtt oleks samuti abiks. „Võiks ka mõelda sisearsti ambulatoorse vastuvõtu peale, aga ei ole jõudnud veel haigla personaliga vestelda, pärast seda saab selgeks, milliste spetsialistide järele kõige suurem vajadus on,” ütles ta.

Kuidas noori arste Põlvasse meelitada?
Põlva haigla ülemarst Margit Rikka ütles talvel LõunaLehele, et üks kõvemaid pähkleid on maakonnahaiglasse noorte spetsialistide leidmine. Noored ei soovi hea meelega maale tööle minna.
Margot Bergmannil on noorte motiveerimiseks nägemus olemas. „Kui haigla juhtkond on nooremapoolne, juba see annab esimese tõuke, et noored tahaksid siia tööle tulla,” ütles ta. „Kuna eesmärk on rajada Põlva haiglasse nüüdisaegne taastusravi kompetentsikeskus, on selle paremaks muutmisel arstidel suur roll, mis samuti võiks noori arste motiveerida.”
Lisaks plaanib Margot Bergmann otse noorte arstidega kontakti võtta ja neid isiklikult Põlvasse kutsuda. Esimesena soovib ta rääkida Põlvast ja ümbruskonnast pärit arstidega, kellel võiks olla suurem huvi oma kodukanti tagasi pöörduda. Ka Margot Bergmann ise on Põlvast pärit, tema ema on kohapeal tuntud õpetaja Merle Pintson.
Gümnaasiumis käis Margot Bergmann Tartumaal Nõos ja töötas aastaid Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses. Kuna ta jätkab ka tööd ülikoolis ja õpib doktorantuuris, hakkab ta esialgu tööle käima Tartust. Hiljem võib kõne alla tulla ka Põlvasse kolimine. „Käisin juba enne igakuiselt tööalaselt Põlvas, samuti käin tihti emal külas,” ütles ta.
Seni Põlva haiglat juhtinud Koit Jostovit ei soovinud Tartu ülikooli kliinikum enam sellesse ametisse. Pensioniealine eksjuht pole avalikkusele oma tulevikuplaane valgustanud.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/05/2019 09:23:45