Saekaatrist ei jäänud suurt midagi järele. Foto: Saverna vabatahtlikud päästjad

„Sisuliselt hävis elutöö, mida olen üles ehitanud 1992. aastast,” nentis nukralt ettevõtja Andres Määrits, kellele kuulunud saekaater Põlvamaal Kanepi vallas Vissi külas 19. aprilli öösel maani maha põles.

Peale hoone hävisid kaks saeraami ja muu sisustus, lisaks saematerjal. Omaniku hinnangul on kahju üüratu: 200 000 – 300 000 euro vahel. Saetööstus polnud kindlustatud. „Ajasin just kindlustuse asju, kindlustus nõudis, et aed oleks ümber, aga ei jõudnudki seda valmis ehitada,” rääkis Andres Määrits.
Ettevõtja ütles, et talle helistati öösel kella poole kolme ajal, et saekaater põleb. „Kui kohale jõudsin, kukkus katus sisse,” märkis mees. „Tuul oli ka kõva ...”
Päästeamet sai teate tulekahjust kell 3.30. Reageerisid Tõrvandi, Elva, Otepää ja Tartu päästjad ning Saverna vabatahtlikud päästjad. Kui päästjad kohale jõudsid, põles hoone lausleegis. Tulekahju kustutati hommikul kella 9.25ks. Järgmise päeva ennelõunal käisid päästjad samas kohas kustutamas saepuru sisse tossama jäänud tulekollet.
Kuigi kahju on suur, märkis ettevõtja, et oleks võinud veel hullemini minna. „Müts maha päästjate ees, tänu neile jäi tulest puutumata teine hoone, kus asub mööblitööstus,” selgitas ta.
Põlengu tekkepõhjusena välistas Andres Määrits süütamise. Enda sõnul tal nii suuri vaenlasi pole, kes sihilikult ettevõttele tule otsa paneksid.
„Tegelikult tean, mis ilmselt juhtus,” möönis Määrits. „Töömehed olid natuke vindised ja tegid suitsu. Kui õhtul kaupa laiali vedasin, siis lugesin sõnad peale, et ärge sees suitsu tehke. See on sama, nagu püssirohutünni otsas suitsetada. Plahvatuseks piisab sellest, kui väike säde lendab suitsu otsast valesse kohta. Aga natukese aja pärast tulid mehed välja, suitsud ees ...”
„Kahjuks ei olnud päästekeskuse menetlusinspektoritel võimalik tulekahju põhjust selle ulatuse tõttu üheselt kindlaks määrata,” vastas küsimusele põlengu puhkemise põhjuse kohta Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. „Hooletu suitsetamine võis olla üks võimalik põhjus. Kui omanikul on tekkinud kahjude tõttu kellelegi pretensioone, siis tuleb tal juhtumi edasiseks uurimiseks pöörduda politsei poole.”
Mis saetööstusest edasi saab? Andres Määrits kinnitas, et ta pole nukrutseja tüüpi ning saekaatri ahervaremetele pisaraid poetama ei jää. „Üks uus saeraam on juba ostetud, teise ostan ka,” seletas ta tarmukalt. „Lepingud on vaja täita, elu läheb edasi.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/04/2019 08:36:37