Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Urve Järg: kõike, mida ise oskan, õpetan südamest

Urve Järg. Foto: Ülle Sillamäe

Põlvas sügisel õppetööd alustava kristliku põhikooli, Tartu luterliku Peetri kooli filiaali esimeseks klassiõpetajaks saab elupõline õpetaja Urve Järg (75).

„Toetasin ideed, et Põlvas võiks olla ka selline kool,” seletas Urve Järg seda, kuidas tema tee uude Põlva kooli õpetama viis. „Suureks üllatuseks pakuti mulle esimese klassiga alustamist. Põhjendus oli, et ikkagi oma kogudus ja kogukond. Võtsin muidugi mõtlemisaega. Aga siis, kui kõik lubasid aidata ja appi tulla, andsin nõusoleku. Kooli juhtkond on väga tore, lapsevanemad, kellega juba kohtunud olen, on väga sümpaatsed. Tundub, et tuleb väga hea koostöö. Lapsed võtsid ka väga ruttu omaks.“
Urve Järg on oma pika tööaja jooksul olnud kõnehäiretega laste õpetaja, klassiõpetaja, õppejuht, tugiisik ja näiteringi juhendaja. Viimasel paaril aastal oli Urve Põlva koolis asendusõpetaja ja tugiisik.
Ta oli üks Mammaste algkooli rajajatest, algatades seal koostöös kogukonna ja õpetajatega palju toredaid traditsioone: koolipere ühine nädalaalgus õnnistava palvega, nädala motoga, tunnustamistega jne. Kooli õppekavasse tõi Urve Järg võru keele ja kultuuri koostöös Võru Instituudiga. 2000. aastal pälvis ta Johannes Käisi preemia, sest õpetamisel on ta juhindunud üldõpetusest ja ainetevahelisest lõimingust – samadest põhimõtetest, mida peab oluliseks ka Tartu Peetri kool.
Koos abikaasa Paavoga on ta üles kasvatanud kolm tublit last ja neil on ka neli lapselast. Urve on pälvinud Põlvamaal aasta ema tiitli 2008. aastal. Ta on ka harrastusnäitleja, kes on õppinud Vanemuise draamastuudios, laulnud Vanemuise ooperikooris ja mänginud Põlva harrastusteatris kandvaid rolle.

Toetub kogemustele
Põlva filiaal lähtub Tartu Peetri kooli õppekavast, juhtkond on sama nii Tartus kui Põlvas, samuti tugispetsialistide teenused.
1962. aastast haridusalal töötanud Urve Järg on olnud õpetaja juba mitmele põlvkonnale. Ta ei karda uuendusi ja uusi õpimeetodeid, annab julgelt asendustunde ka põhikooli keskastmes. „Vahepeal on ju minul oma lapsed suureks kasvatatud, mul on lapselapsed, näen, kuidas nende areng on toimunud, kuidas kõik on ühiskonnas muutunud,” mõtiskles Urve Järg. „Kui sa jääd kinni arusaama, et lapsed olid vanasti niisugused ja mina õpetan neid ka nüüd nii nagu vanasti, siis ei tule sellest tööst midagi välja. Õpetaja peab minema laste ja nende arenguga kaasa.“
Avatavas koolis on oma traditsioonid ja väärtushoiakud. Väga tihe koostöö on lapsevanematega. „Vanemad peavad tähtsaks neid väärtusi, et need säiliksid, et lapsed selle järgi käituksid,” märkis Urve Järg. „Me oleme elanud kogu aeg kümne käsu järgi, need põhimõtted on meil emapiimaga kaasas. See on elunorm.”
Õpetamine toimub riikliku programmi järgi, kuid juurde tuleb väärtuste õpetamine, mis on ka kooli põhikirjas olemas – koostööoskus, tänulikkus, ausus, hoolivus, lugupidamine, julgus, vastutustunne, elurõõm, loovus, austus, teistega arvestamine. „Muidugi ei saa öelda, et tavakoolis neid väärtusi ei käsitleta, kuid suures koolis kipuvad need tõed lahustuma,“ lisas Urve Järg.
Urve külastas hiljuti Tartu kooli ja tutvus sealsete õpetajate ja õppematerjalidega. „Väga positiivne mulje jäi,” ütles ta. „Seal on väga palju erivajadustega lapsi, kellele just sobib selline väikeklass. Väga südantsoojendav oli esimese klassi ülesanne, kus nad pidid nädala jooksul värvima ülesannete tabeli. Kui täidetud, anti see õpetajale. Üks ülesanne oli näiteks valmistada õpetajale kaart. Siis ulatati õpetajale ilus kaart tekstiga „MA ARMASTAN SINT“ või „KALIS OLED“. Nii armas ju.“
„Ma sain sellest külastusest endale julgust juurde ning tahet seda tööd teha ning usku, et see õnnestub!“ lisas ta.
Hindab korda
„Ma ei hakka niimoodi õpetama, et lapsed ainult istuvad. Ma tahan saavutada ja nõuan, et lastel oleks sirge rüht, harjumus teretada, tõusevad püsti, tõstavad kätt, üks räägib korraga,“ arutles Urve Järg. „Vikerraadios oli üks saade, kus soovitati tunnis vahepeal pingist välja tulla. Mina olen ka seda meelt, et vahepeal tuleb püsti tulla ja natukene raputada. Ise õpin harjutusi juurde, teeme koputamisi, sirutus- ja venitusharjutusi. See ergutab lapsi – ja siis teeme tööd edasi. Kõike, mida ise oskan ja mida tahan, et oskaksid ka lapsed, mida oleks elus vaja, õpetan neile südamest.”
Urve Järgi moto on: igas töös leidub alati üks suhkrutükk, mis teeb pipratera magusaks. „Kas ma nüüd igasse tundi saan, aga igas päevas olgu selline moment, kus me saame kõik naerda. Kui enda tuju on hea, on ka laste tuju hea,” kinnitas ta. „Rõõmsaks teevad tegelikult laste säravad silmad. Kui seda näed, on hing rõõmus. Laste silmist ei tohi sära ära kaduda. Kui laste silmist on sära kadunud, siis on midagi viga, pean endas viga otsima. Järelikult ma pean millegagi lapsi innustama. Pean leidma selle suhkrutüki, mis teeks pipratera magusaks.“
Näiteks endisaegses Mammaste koolis õppis Urve Järg koos õpilastega ravimtaimi tundma, koos tehti ja joodi taimeteed. „See oleks tore, kui siit koolist kasvaksid välja Põlvat kui kodukohta väärtustavad noored inimesed,” mõtiskles ta. „Nad võivad ükskõik kus olla, õppida või elada, oluline on, et nad kodukoha keelt ja kultuuri ei unustaks.
Urve Järg hakkab õpetama ka võru keelt ja kultuuri. „Võru keel on rikas. Ma ei jõua ära imestada, kui mahlakas on võru keel ja kui toredasti võib ennast selles väljendada,“ naeris ta. Urve näitas piltsõnastikku, kus on ka uuemad võrukeelsed sõnad. Väga toredaid sõnu on keelde tulnud: kipõkütsäi (mikrolaineahi), krõpõkütsäi (röster), pudrotaja (köögikombain), anomamõsumassin (nõudepesumasin). „Kõiki sõnu enne ei teadnudki, aga väga vahvad väljendid on. Kui ma kohtan inimest, kes võru keelt räägib, siis on kohe soojem ja avatum suhtlemine,“ sõnas ta.


Kool soovib seostuda Jakob Hurdaga
Laps, kes astub kristlikku kooli, ei pea olema ristitud. „Seda võib alati teha. Aga kui südames tunned, et sinust saab hea inimene, teistega arvestav, teistest lugupidav, teisi ja ennast austav, on ju eesmärk täidetud. Püüd on, et õpilane oskab iseennast austada, oskab teistega arvestada ja vastupidi,“ rääkis Urve Järg. Ta lisas, et esimese klassi ruum on väga hea auraga, aknast avaneb ilus vaade kesklinna pargile ja peatänavale.
Urve Järg on ka Jakob Hurda nimelise Põlva rahvahariduse seltsi juhatuse liige. „Seltsi koosolekul võtsime vastu otsuse, et kuigi kool on Tartu luterliku Peetri kooli Põlva õppekoht, hakkame seda filiaali nimetama Jakob Hurda järgi,” märkis ta. Ministeeriumist tuleb selleks veel luba taotleda. Loa andmisel ta takistusi ei näe, sest Jakob Hurt on Põlvaga seotud, olnud kirikuõpetaja, väärtustanud vaimu ja kultuuri.
„Põlva päevade raames annab Tartu Peetri kool Põlva kirikus kontserdi ja ehk siis saab ametlikult Põlva kooli nime välja öelda,“ on Urve Järg optimistlik.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 25/04/2019 08:26:56

Lisa kommentaar