Seitse karu möllavad ringi – kui ohtlikud nad on?

Karud jahimeeste söödakohas viljaga maiustamas. Foto: Põlgaste jahtkond

Kui sügisel kirjutas LõunaLeht sellest, et Võru, Antsla ja Kanepi valla piirialal roidab ringi viis karu, siis nüüd on samast kandist teateid koguni seitsme mesikäpa tegutsemisest. Karude käppadesse on jäänud koprad ja silorullid, juhtunud on muidki pahandusi.

Kaks viljaga maiustavat noort karu jäid jahimeeste rajakaamera ette 6. aprillil Kanepi vallas Erastvere lähedal, Tartu-Võru maanteest 300–400 meetri kaugusel asuval Laane söödakohas.
„Karud tulid meile Võru vallast Haamaste küla poolt, enne meie söödale tulekut olid nädalakese Peetrimõisas Tori metsas,” rääkis Põlva jahiseltsi Põlgaste jahtkonna pealik Tiit Rammul. „Kevadine aeg, liiguvad palju ja karude arvukus on üldse tõusuteel.”
Rammul märkis, et kaamerasilma ette jäänud karud on umbes kolmeaastased. „Meie jahimaal talvitus kuus-seitse karu,” teadis ta. Lisaks pildil poseerivatele mõmmikutele hulguvad ringi kolm noort karu, kes sündisid üle-eelmisel aastal, lisaks nende ema.
„Sügisese põdrajahi käigus nägime palju karusid,” ütles Tiit Rammul. Tema sõnul tegutseb karu umbes 30ruutkilomeetrisel territooriumil.

Karud kaevasid kopraurud lahti
Et karusid on palju, siis on nad ka natuke pahandust teinud. Mesipuude näppimisest pole jahimehed kuulnud, küll aga lõhkusid karud sügisel talunike meelehärmiks silorulle. Et silorullid just karukäppade all purunesid, tõendavad „allkirjad” ehk kile sisse jäetud küünejäljed.
„Eelmisel aastal sai Kurgsoo peal ja Hurmis Kalmatjärve ääres ka täheldatud, et karud kaevasid usinasti kopraurge lahti,” märkis Tiit Rammul. „Vesi oli madal ja kobras on karule lihtne saak.”
Magari külas lõhkusid karud sügisel ühte astelpajuistandust.
Sügisel kirjutas LõunaLeht viiest karust, keda pikk ja soe sügis ärkvel hoidis. Need karud roitsid ringi naaberjahtkonnas ehk Võrumaa jahiseltsi Võhandu jahtkonna maadel. Emakaru koos kahe pojaga jäi jahimeeste rajakaamera silma ette Sulbi lähedal Rummi külas suure Ess-soo külje all. Lisaks olid kohalikud jahimehed näinud veel kahe karu jälgi. Sügisel nähti karujälgi ka Pokumaal ja Koorastes, aga sel kevadel pole kohalikud sealkandis karu ega tema jälgi trehvanud.
Võhandu jahiseltsi maadel jäid sel kevadel jahimeeste rajakaamerasse nädala vältel kaks päntajalga, kes ilmselt on Kanepi kandi karude sekka ära loetud.
Kui palju karusid Kagu-Eestis üldse elab? Räpina kandi loodusemees Arvi Lepisk ütles, et pole ka sealkandis sel kevadel veel karujälgedele sattunud. „Ka rajakaamerasse ei ole ühtegi jäänud,” nentis ta. „Laiemas Räpina ümbruses ehk kolm-neli karu ikka on. Kui ka selleaastased pojad juurde arvata, siis ehk mõni rohkemgi.”
Rasina jahtkonna juht Aare Veetsmann ütles, et nendegi kandis karusid jätkub. „Ühe ajujahi käigus tuli viis karu välja,” märkis ta. „Karude arvukus on suurenenud ja küttimislimiit võiks tänavu olla maakonna peale neli-viis kindlasti.”
Võrumaa jahimeeste seltsi juht Mati Kivistik lisas, et Lasva jahiseltsi maadel ärkas talveunest üks karu.
Karud on jõudnud ka Karulasse, kus neid varasemalt peaaegu ei liikunud. Kohalikud jahimehed märkasid pikemalt peatuvat karu juba eelmisel kevadel, sel kevadel on juba mitu korda nähtud kahte noort karu metssigade toiduplatsil.
Keskkonnaagentuuri kommunikatsioonijuht Valdo Jahilo ütles, et 2018. aasta ulukite arvud pole veel kokku löödud, kuid kaks aastat tagasi loendati Eestis 65 karupesakonda, neist kaheksa Põlva, üks Valga ja mitte ühtegi Võru maakonnas. Ühe pesakonnana läheb arvesse sama-aastaste poegadega karu pesakond. Emakarud sünnitavad pesakonna üldjuhul iga kahe aasta tagant.
Mullu kütiti Põlvamaal neli karu (Rasina, Peri, Räpina ja Ilumetsa jahtkonnas), neli karulaskmisluba maakonna peale üldse antigi. Võru ja Valga maakonnas ei võinud karusid küttida.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/04/2019 09:44:42