Tunnustatud riigimehed Arrased Erastverest

Konrad Arras abikaasa Alviine ja tütar Virvega oma Kuldijüri talu elamu ees (ERM Fk 3029: 3), Eesti Rahva Muuseum.

Eesti Asutava Kogu 100. aastapäeva puhul kutsus riigikantselei mälestama selle liikmeid nende sünnikohas. Erastvere Suurküla Kuldijüri talus või Kanepis Mäe kalmistul saab läita mälestusküünla mitte ainult ühe riigitegelase, vaid koguni kahe venna, August ja Konrad Arrase auks.

August Alexander Arras (*27./15. VI 1881 Erastvere vald, Kuldijüri talu, †24. III 1968 Stockholm) oli loomaarst, kes lõpetas Kanepi kihelkonnakooli, Tartu reaalkooli ja Tartu veterinaariainstituudi.
Ta oli Tartu veterinaariainstituudi kirurgiakliiniku assistent, Peterburi kubermangus loomaarst ja Peterburi semstvovalitsuse loomaravila juhataja. Esimeses maailmasõjas oli ta sõjaväe loomaarst.
Kui Arras pärast Eesti Vabariigi sündi Asutava Kogu liikmeks valiti, töötas ta omal erialal edasi, alates 1935. aastast oli ta Loomaarstide Koja esimees ja Eesti Loomaarstide Ühingu auliige (1927).
Arrase juhtimisel pandi Eestis piir paljudele pärast esimest maailmasõda levinud rasketele loomataudidele, tema tähtis teene oli otstarbeka loomade tervishoiukorralduse loomine. August Arras oli loomatervishoiu peavalitsuse juhataja, see asutus loodi just tema initsiatiivil, nagu ka kogu loomatervishoiu korraldus sõjaeelses Eesti Vabariigis.
Ta on avaldanud raamatuid ja artikleid, sealhulgas veiste tiisikushaiguse vastu võitlemisest, mälestusi Anton Hansen Tammsaarest, mälestuskilde Eesti Üliõpilaste Seltsi ühenduse organiseerimise algpäevilt jne.
Pärast teist maailmasõda pagulasena Stockholmis elades töötas August Arras mõnda aega riiklikus veterinaarasutuses. Oli Rootsis eesti veterinaararstide ühingu asutajaid ja auliige, Vabade Eestlaste Põllumeeste Liidu aseesimees.

Vend seisis põllumeeste eest
August Alexander Arrase vend Konrad Nikolai Simpson Arras (*14. VI 1876 Erastvere vald, Kuldijüri talu, †30. X 1930 Erastvere) oli põllumees, Kuldijüri talu peremees, omavalitsuse ja ühistutegelane ja poliitik ning kõrgelt hinnatud põllumeeste juht.
Ta õppis Erastvere vallakoolis ja Kanepi kihelkonnakoolis samal ajal vendade, tulevaste riigimeeste Aksel ja Heinrich Margaga ning tulevase skulptori Aleksander Jannesega.
Konrad Arras on olnud tegev Kanepi laulu- ja mänguseltsis, oli Kanepi põllumeeste seltsi juhatuse liige ja esimees, Kanepi piimaühisuse ja Erastvere põllumeeste kogu üks asutaja ja esimees, oli tegev Võru põllumeeste seltsis ning Võru ja Kärgula kaubatarvitajate ühisuses, Erastvere Ühispanga nõukogu ja Erastvere kartuliühisuse esimees, Eesti kartuliühisuste liidu nõukogu liige.
Lisaks oli Konrad Arras Erastvere vallavolikogu liige ja vallakohtu esimees ning Võru maavolikogu liige. 1923–1926 oli ta II Riigikogu liige ja hiljem III Riigikogu asendusliige.
Rootsis paguluses elanud Aksel Mark kirjutas, et Konrad Arrast olla hüütud „Eesti tsaariks“, tema kaunist tütart Virvet (1913–1997) aga „tsaaritütreks“. Konrad Arrase hauasambale kirjutatud tekst räägib iseenda eest: „Need kirjad raiutud kivile, tööst ühisest kõnelgu Eestile ja sõpradest, kes rõõmuga tööd seda tahavad jätkata.“ Konradi abikaasa Alviine Arras (sündinud Verrev (1888–1956) oli Erastvere perenaisteseltsi aktiivne tegelane, paljud kursused toimusid nende talus.

August Arrase tütre värvikad mälestustekillud
August Arrase tütar Helvi Arras (1911–2002) on kirja pannud huvitavad mälestused suvevaheaegadest Erastveres onu Konradi peres. Ta kirjutas selle artikli autorile aastal 2000.
„Mul on lapsepõlvest veidi mälestusi Kanepist. Veetsin ju onu talus mõned suved. Isa vanaisa ja vist juba ka tema vanaisa oli kõrtsimees. Ka isa onu Kuuba Kaarli oli kõrtsimees – Kuuba oli kõrtsi nimi. See Kuuba Kaarli sai surma oma kutse kohaselt. Õlu toodi Riiast suurtes vaatides (tündrites). Need veeretati vankrilt põiki paigutatud laual alla ja ühe niisuguse vaadi alla jäigi Kuuba Kaarli.
Vanaisa Johan Arras päris kõrtsi, kuid müüs selle ja ostis Kuldijüri talu Erastvere külas. Talu kavatses pärandada minu onule, isa vanemale vennale – Konrad Nikolai Simpson Arrasele (nime kombinatsioon, mis meile alati nalja tegi!). Onu Konrad oli taluperemees, kuid poliitiliste huvidega, oli mitmel korral Riigikogu liige Põllumeeste Kogudes. Tema kavatses talu nime muuta Kuldjaks, vastavad paberid olid juba korda aetud, kuid tulid kõik suured ja katastroofilised muudatused meie kodumaal.
Talu läks niikuinii kolhoosile. Isal oli kolm venda ja neli õde. Lapsed olid vanaisa Juhanil ja vanaema Juulil sündinud kahe või kahe ja poole aastaste vahedega – ikka vend ja õde vaheldumisi, nii oli igal vennal oma „eriõde“. Kihelkonnakoolis Kanepis oli minu isa ühe aasta koos Muusa isa Aleksander Jannesega ühes klassis. Vanaisa Juhan oli vallavanem ja vallakohtunik, seetõttu oli tal vahel arusaamatusi kohalike võimumeestega: ühel pool oli saksa ülemkiht, teisel pool vene administratsiooni esindajad, nii palju kui neid sinna Võrumaa kolkasse jätkus.
Nagu märgitud, päris talu isa vanem vend, teised said kõrgema hariduse. Kuna onu Konrad oli poliitiliste huvidega, siis kuulsin vahel tema ja minu isa (tööerakondlane) vaidlusi, oli mõnikord päris huvitav, kuigi ma vahest kõigest aru ei saanud.
Erastvere vallast mäletan mitut talu ja nende omanikke. Naabritalu oli Tõiste, peremees oli Juhan Leis. Tal oli talu „pooletera peal“, kuna ta ise põllupidamise vastu huvi ei tundnud, eelistas käia Võhandu jõel kalu püüdmas jne.

Värske leib, mille sarnast enam pole...
Onu Konrad laskis palju ehitada ja selle tõttu oli tädi Allil alati väga suur pere toita – ehitustöölised kuulusid ju pere hulka. Mina mäletan eriti laupäevaseid küpsetamisi: hommikueineks saime vahel rukkitainast pannkooke, mis on jätnud hea mälestuse. Ja too värske leib, millesarnast maailmas enam ei ole. Sangaste rukis ja enamasti värskelt jahvatatud, õige hapuka maitsega. Olen saanud leiba Eestist, kuid see ei ole kaugeltki sama – enamasti magusa kõrvalmaitsega, vist tehtud kuuma veega, s.t. maltsaleib. Vanasti tehti seda Saaremaal – mandril seda nagu eriti ei esinenud. Siin küpsetan, muide, vahel ise leiba, sest jämedat rukkijahu on müügil.
Onu Konradil oli kaks tütart, vanem neist, Hilja, suri lapsena, vist 12-aastasena. Talu pärijaks oli Virve, kellel seetõttu jäi gümnaasium lõpetamata, kuigi oli andekas ja agar õppija. Praktilistel põhjustel pidi ta käima lõpuks koolis, mis oli seotud põllumajandusega.
Kuldijüri oli minu lapsepõlves paradiislik koht, eriti suve lõpupoolel oma suure ja väga toreda puuviljaaiaga. Nood „krõõgid“ ja kollased ploomid ja nood mitmeid sorte õunad – osalt vist koguni Taani päritoluga, kuna puud olid kõik ostetud Erastvere mõisast, kus aednik oli taanlane. Nii on mul Võrumaast alati olnud kõige armsamad ja paremad mälestused.
Mäletan, et isegi toit oli kuidagi eriti maitsev – näiteks tatrikupuder. Ja too leib, mida küpsetati igal laupäeval. Suured tumedad pätsid, mis tulid suurest ahjust süte vahelt… saia küpsetamiseks oli vaja pärmi, mida sai Kanepist. Tee sinna oli väga ilus – Kanepi alev koos kirikuga asub ju n-ö mäe peal. Siis tuleb Võru madalik, aga silmapiiril on „suured vägevad mäed“ – Suur ja Väike Munamägi. Lapsena olime veendunud, et kõrgemaid mägesid maailmas ei olegi.

Eestisse jäänud Arrased olid võõrad
Kanepi surnuaiale laskis onutütar Virve Arras millegipärast raiuda ka minu isa nime – August Arras –, kuigi ta sinna maetud ei ole. Tema põrm puhkab urnis ju siin Stockholmis. Kuid kõik Arraste nimed, kellest teie kirjutate, on mulle päris võõrad. Mul oli ikka mulje, et meil isa perekonna poolt enam palju sugulasi ei olnud. Tean küll, et üks Arraste haru oli Tallinna ligidal Keilas. Erastvere mõis kuulus Ungern-Sternbergide perekonnale, samuti Keila – ja nii on üks neist viinud oma toapoisi, kes oli Arras, sinna kaasa. Stockholmis elab Juho Arras, kes pärineb Keila liinist, kuid isiklikult ma teda ei tunne. Isa õetütar Virve Soosaar kohtas teda kord lennukis Kanadasse ESTO-le sõites. Stockholmis oli hambaarst Siiri Arras nooremast generatsioonist.
Küll aga tunnen Võru köstri Adam Adolf Arrase nime. Tema oli minu isa onu. Ja tema pojaga olime tihedas vahekorras – ka siin Stockholmis. Minu [vana]vanaisal oli kolm poega: vanem Juhan päris kõrtsi ja ostis talu, Adam Adolf oli Võrus köster ja Gustav Võrus linakaupmees.
Köster Adam oli õppinud Zimse õpetajate seminaris, kust tuli palju kooliõpetajaid, n-ö maa soola. Tal oli arusaamatusi kohaliku mõisnikuga ja nii asus ta Võrru köstri kohale. Ta abiellus Helene von Nolckeniga, kes ei olnud sündinud paruni peres. Ta oli noor ja ilus ja teenis mõisas toatüdrukuna. Parun oli vana ja üksik ning nii sai neist paar. Neil oli tütar, kuid kui parun suri ära, viisid tema sugulased tütre ema juurest ära. Ja lesk abiellus siis uuesti Võru köstri Arrasega. (Vt LõunaLeht 11.01.2018 „Järg pikantsele loole, kuidas parun teenijaga abiellus ja mis sellest sai” – M.H.)
Kanepis ja ka Erastvere seltsimajas oli alati elav tegevus: lavastati näidendeid, koguni operette. Haridusministeeriumist sai laenata lavastajaid. Ja huvi nii laulukooride kui ka teatri vastu oli väga suur. Esimese laulupeo osavõtjate hulgas oli meeskoor Kanepist. Sealt tuli ka esimene puhkpilliorkester Eestis. Nii on Kanepil õigustatult põhjust olla uhke ja katsuda vahest oma häid traditsioone edasi kanda.“

Vendade Arraste eluloolised andmed on pärit raamatust „Eesti avalikud tegelased: eluloolisi andmeid” (1932) ja Vikipeediast.

Aksel Marga õnnesoov August Arrasele 80 aasta juubeli puhul Rootsi Teatajas (23.6.1961)

Kallis August Arras! Sinust kirjutamine, see on kirjutajale virgutav mitmes mõttes. Kõigepealt tunnen ennast 80-aastase juures veel väga noorena ja kunas tahaksid olla rohkem noor, kui Jaanipäeval, suve suurel soojuse ja sillerduse ajal. Küllap ei ole Sinulegi nooruse meenutamine murelikuks tegev, sest jaanipäevalikku soojust on Sul ikka jätkunud.
Edasi virgutab geograafiline lähedus. Oleme naabrid. Sina Erastvere Kuldijürillt. Kanepi kihelkonnakoolis olid Erastvere ja Kõlleste poisid naabritena koos. Kuldijüri oli suur talu ja sealt on tulnud Eesti parlamentidesse kaks venda. Asutavasse Kogusse tööerakondlasena Sina ja Riigikogude põllumeeste kogude pingis oli Su vend Konrad kuni varase surmani. Olgu siinkohal kaaskanepilaselt peotäis kodukandi karikakraid juubelitervituseks!
Kui juubilar on loomaarst ja juubelikirja autor agronoom, siis siingi on naabruse hääd traditsiooni. Mõlemail olid kutsed teenima eesti talu edenemist. Sinu teened olid põhjapanevad kogu Eesti veterinaariale. Maareformile ligidalt ja juhtivalt kaasalööjana ulatusid Su töötulemused laiemaltki kujundama eesti talu. Siinkohal jõuame Sinu osani ka eesti inimese kujundamisel. Poliitikuna Asutavas Kogus, võitlejana on kõrges vanaduseski. Su elutark kaasaolek paljudes organisatsioonides on julgustav – ollakse õigel teel eesmärkides ja taktikaski. Paljudele isegi proosalisena näiva Su spetsiaalala juures on Sul erakordset kultuurihuvi, humanismi ja edumeelsust. Su ligidased sõbrad on olnud kirjanik Tammsaare, riigimees Rei, minister-loomaarst Zimmermann. Kui omal ajal Kaarel Liidak tõstis üles vaimuaadli mõtte, siis vaevalt meie leidnuks sellise aadli kujundamiseks paremat kui Kuldijüri traditsiooniderikas tüsedus riisteldud Arrase edumeelse vaimse peensusega. Aadli esindajad peavad elama väga kaua ja vaimuaadli esindajad peavad olema sealjuures lõpuni vaimselt vitaalsed. Seda soovin Sinulegi juubelitervitusena!

Sõbralikult austavalt
Sinu Aksel Mark

 

Autor: Milvi Hirvlaane
Viimati muudetud: 18/04/2019 09:24:32