Värske terviseuuring: Lõuna-Eestis on hakatud rohkem jooma

Kui juba Lätist autotäis alkoholi ära tuuakse, see ka ära juuakse. Foto: LõunaLehe arhiiv

Kui muidu on Eestis alkoholi tarvitamine viimastel aastatel vähenenud, siis Lõuna-Eestis on värske terviseuuringu andmetel hakatud rohkem jooma.

Tervise Arengu Instituudi tellitud Eesti täiskasvanute 2018. aasta terviseuuringust tuleb välja, et Lõuna-Eestis on viimastel aastatel kasvanud alkoholi tarvitajate hulk. Eesti arvestuses on Lõuna-Eestis kõige rohkem neid, kes tarvitavad alkoholi mitmel korral nädalas, 26,5 protsenti. Kaks aastat varem oli selliseid inimesi Lõuna-Eestis 24,1 protsenti ja neli aasta varem 22,4 protsenti.
Kui veel 2014. aastal oli alkoholi tarvitamine Lõuna-Eestis samal tasemel Eesti keskmisega, siis neli aastat hiljem on vahe kärisenud suureks.
Lisaks Lõuna-Eestile on mitmel korral nädalas alkoholi tarvitajate hulk kasvanud ka Kirde-Eestis, mis annab tunnistust, et alkoholiaktsiisi tõus ja sellega seotud piirikaubandus on mõjutanud negatiivselt just piiriäärsete alade elanikke. Sellest annavad tunnistust ka piirikaubanduse uuringud, mille järgi on kahandanud välismaalt alkoholi ostmine just piiriäärsete kaubandusettevõtete käivet. Samuti on uuringutest tulnud välja, et välismaalt tuuakse alkoholi suuremates kogustes. Nüüd selgub, et need suuremad kogused väljenduvad suuremas joomises.
Lõuna-Eestis on viimase kahe aastaga vähenenud nende inimeste hulk, kes alkoholi üldse ei tarvita või tarvitavad mõnel korral aastas: 2016. aastal 39,6 protsenti, 2018. aastal 38,8 protsenti. Karsklaste hulk on kõige väiksem Põhja-Eestis (36,6 protsenti) ja kõige suurem Kesk-Eestis (48,8 protsenti).

Suitsetajaid vähem
Kui alkoholi tarvitamine on Lõuna-Eestis suurenenud, siis suitsetamine on vähenenud. Mittesuitsetajaid on Lõuna-Eestis värske terviseuuringu järgi kõige rohkem. Lõuna-Eestis on mittesuitsetajaid 48,2 protsenti, Eesti keskmine on 47,3 protsenti. Kõige vähem on mittesuitsetajaid Lääne-Eestis – 44,0 protsenti.
Igapäevasuitsetajaid on Lõuna-Eestis 16,9 protsenti, mis jääb alla Eesti keskmise (17,2 protsenti). Juhusuitsetajaid on Lõuna-Eestis 6,7 protsenti, mis jääb samuti alla Eesti keskmise (7,5 protsenti). Endisi suitsetajaid on Lõuna-Eestis 28,2 protsenti, mis on üle Eesti keskmise (28,0 protsenti).

Rohkem sporti ja parem tervis
Samuti on terviseuuringu järgi hakatud Lõuna-Eestis viimastel aastatel rohkem tervisesporti tegema. Kaks või enam korda nädalas tegeleb Lõuna-Eestis tervisepordiga tervelt 40,7 protsenti inimestest, mis on paremuselt teine tulemus Põhja-Eesti järel ja ületab Eesti keskmist (40,2 protsenti). See on hea tulemus, kui arvestada, et veel 15 aastat tagasi, 2004. aastal, oli selliseid aktiivseid tegelejaid vaid 30 protsenti.
Lõuna-Eestis on suurenenud ka kord nädalas liikujate arv, mis moodustab 16,4 protsenti. Ka see näitaja on üle Eesti keskmise (16,0 protsenti).
Mõned korrad kuus või harvem sportijaid on Lõuna-Eestis 34,3 protsenti, mis jääb alla Eesti keskmisele (36,3 protsenti). Vigastuste ja haiguste tõttu sportimisest kõrvale jäänud inimesi on Lõuna-Eestis 8,7 protsenti, mis ületab Eesti keskmist, aga jääb alla vaid Põhja-Eestile.
Lõuna-Eesti inimeste tervislik seisund üldiselt on uuringu järgi paranenud. Kui veel 15 aastat tagasi, 2004. aastal, oli Lõuna-Eesti inimeste tervis Eestis üks kehvemaid ja oma tervist hindas heaks või väga heaks vaid 39 protsenti inimestest, siis eelmisel, 2018. aastal hindas Lõuna-Eestis oma tervist heaks või väga heaks 49 protsenti inimestest. See on Eestis tervise osas kõige suurem tõus ja märkimisväärne muutus, kui arvestada, et näiteks Kirde-Eestis on oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hulk vähenenud ja oli 2018. aastal vaid 31 protsenti.
Lõuna-Eesti inimeste tervis on Eesti keskmisele väga lähedal ja kõige parem võrreldes teiste piirkondadega, kui Põhja-Eesti välja arvata.


Vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitavate inimeste osakaal Eestis eri piirkondades 2014., 2016. ja 2018. aastal protsentides.
aasta 2014 2016 2018

Eesti keskmine 22,0 24,2 23,6
Kesk-Eesti 21,9 26,9 18,9
Kirde-Eesti 12,3 15,4 17,1
Lõuna-Eesti 22,4 24,1 26,5
Lääne-Eesti 25,0 27,9 23,2
Põhja-Eesti 23,7 24,8 24,5

Hea või väga hea tervisega inimeste osakaal Eesti eri piirkondades 2004. ja 2018. aastal protsentides.
aasta 2004 2018

Eesti keskmine 42,1 50,2
Kesk-Eesti 43,7 46,9
Kirde-Eesti 32,2 31,3
Lõuna-Eesti 38,9 49,3
Lääne-Eesti 39,9 44,4
Põhja-Eesti 48,5 56,9

Allikas: TAI Eesti täiskasvanute terviseuuring

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 04/04/2019 09:28:35