Seemnete ostmine on täies hoos

Sirje Teppo (vasakul) ja Anu Kägo. Foto: Mari-Anne Leht

Osaühingu Kärneri poe töötajad Võrus ütlesid, et aiataimede müüjad ostsid seemneid juba jaanuaris, enda tarbeks aedviljade ja suvelillede kasvatajad tulid ostma kuu hiljem.

Võrus elav Merike kasvatab Meegomäel asuva suvila kõrval peenardel juurvilja juba 15 aastat. „Tomatiseemned panin tänavu mulda 23. märtsil ehk kuukalendri järgi sobival päeval,” rääkis Merike, kes eelistab osta Eestis aretatud tomatiseemneid, nagu „Malle”, „Vilja” jt. Vaid kirsstomatiseeme on tal välismaist päritolu.
Kurgi- ja kabatšokiseemned paneb ta mulda mais, siis saab kurgitaimed avamaale juuni alguses istutada, kabatšokid istutab avamaale öökülmade lõppedes.
„Seemned ostan nii K-Rautast kui ka seemnepoest,” sõnas Merike.
Võrulannal Marikal on suvekodu Kirumpääl, kus ta on 11 aastat tegelenud potipõllundusega. „Mulle meeldib kevadeti aias askeldada, taimede tärkamist näha ja linnulaulu kuulata,” sõnas ta.
Marika kasvatab nii aeda istutatavad suvelilled kui ka juurviljad ise ette, lilleseemned, nagu lõvilõua-, astri-, daalia- ja teiste lillede seemned ostis ta juba veebruaris. Alanud kuul paneb need mullaga täidetud karpidesse ja viib kasvuhoonesse.
„Lehtsalat on kasvuhoones juba tärganud,” lausus ta.
Tomatiseemned paneb Marika mulda igal aastal 8. märtsil, oma noorema poja sünnipäeval. „Tomatid on alati väga ilusad tulnud ja mulle meeldib oma kasvatatud sooje tomateid ja kurke kasvuhoonest võtta,” rääkis Marika, kes keemiliste väetiste asemel kasutab laudasõnnikut.
Ka ülejäänud aedviljade – porgand, kaalikas, punapeet, porru ja sibul – seemned ostab Marika Kärneri poest, sest sealsed müüjad on teadlikud.

Seemnete ostmine algas aasta algusest

OÜ Kärneri juhatuse liikmed Sirje Teppo ja Anu Kägo ütlesid, et seemneid hakati poest küsima juba jaanuaris. Mõnel päeval on poes käinud poolsada, teisel koguni paarsada inimest.
Enamasti on aiataimi müüvatel inimestel köetavad kasvuhooned, sest nad külvavad seemned mulda juba jaanuaris-veebruaris. „Neil ostjatel oli vajalikest seemnetest poodi tulles juba nimekiri tehtud,” lisas Teppo.
Milliseid seemneid inimesed eelistavad osta? Tomatisortidest on siiani eelistatud „Malle”, „Vilja”, „Visa”, „Evelle” ja „Mato” seemneid, need kõik on aretatud Eestis.
Enamik ostjatest soovib kurgiseemnetest Eestis pakendatud „Adamit”, „Aleksit”, „Alpakat” ja „Dirigenti”, sest need on kibeainevabad. Porgandiseemnetest küsitakse Jõgeval aretatud „Nantest”, aga ka „Napolit” ja „Narbonnet” ostetakse.
Eestis aretatud seemnetest on poes kaalikaseeme „Kohalik sinine” ja hernes „Aamisepp”. Kaalika- ja herneseemne valikus on loomulikult ka välismaalt Eestisse toodud seemneid. Juurviljaseemnetest kõige vähem ostetakse kapsaseemet.


Lilleistikutest aiatarvikuteni

OÜ Kärneri poest 146 erineva lille istikuid. Pood lõpetab istikute sisseostu aprilli lõpuga, maikuust küsivad ostjad mulda, väetisi, umbrohutõrje vahendeid, väetisi ja muud vajalikku.
Kärneri pood on töötanud Võrus juba 27 aastat ja pole siis ime, et just Teppo ja Kägo juurde on tuldud toidupoest ostetud seemnete kohta täpsemat teavet saama.
Aastatega on osa ostjate teadlikkus kasvanud, nad teavad täpselt, mida soovivad.
Millist väetist kasutada, sõltub kasvataja suhtumisest. „Kanakakagraanulite leotise veega võib kurke, tomateid ja maasikaid kasta, kümnes liitris vees tuleb sada grammi graanuleid leotada,” tõi Teppo ühe näite väetamisest. Ta lisas, et hobusesõnnik on väetamiseks siiski mahedam.
Teppo pani alustajatele südamele, et millegagi ei tasu üle pingutada ega kiirustada, ei väetamise, kastmise ega taimede ettekasvatamise algusajaga.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 04/04/2019 09:11:42