Küsitlus

Kas psüühiliste erivajadustega inimeste kodu sobib rahvarohkesse elamurajooni?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Külaloomakliiniku veidrad patsiendid: 26 varbaga kass, taskutuhkur...

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Haruldase varbamutatsiooniga isakass Pätt. Foto: erakogu.

Hiljuti uue operatsioonitoa sisustanud Kagu-Eesti väikseim, Leevi loomakliinik opereeris hiljuti looduse kurioosumit – 26 varbaga kassi. Veidraid patsiente on kliinikul olnud tegutsemisaasta jooksul veelgi.

„Pean pettumuse valmistama, aga ma ei opereerinud kassil varbaid, ta tuli plaanilisele kastreerimisele,” muheles Räpina-Võru maantee ääres asuva Leevi loomakliiniku üks omanikke Aire Ilves-Luht. Tema sõnul on haruldase varbamutatsiooniga ruuget karva Pätt seitsmekuune krutskeid täis kassipoiss. „Sellised kassid saavad käia ilusti, aga omanik peab olema väga valvas, et n-ö lisavarvaste küüsi lõigata, kuna neid kass ise teritada ei saa ja küüned kasvavad sisse,” rääkis Aire Ilves-Luht. Pätil on kummalgi esikäpal viie varba asemel seitse ja tagakäppadel nelja varba asemel kuus.
Loomatohtri sõnul on samas kassipesakonnas lisavarastega ka emane kiisu – tumedamat karva Mauk, kes sai juba aasta lõpus steriliseeritud, ja veel üks isakass. Kõigil on erinev arv lisavarbaid. Tavalisel kassil on kokku 18 varvast.
„Minu teada lisavarbad Eestis väga tavaline mutatsioon ei ole. Kui need kassid oleks sigimisvõimeliseks jäetud, siis nende pojad oleksid ka tulnud lisavarvastega, sest tegemist on dominantse geenmutatsiooniga,” märkis Aire Ilves-Luht.
Liigvarbalisus ehk polüdaktüülia on pärilik dominantne geneetiline häire, millega õnneks enamasti muid tervisehäireid ei kaasne. Kohe pärast Päti operatsiooni 22. veebruaril kuulis loomatohter, et kuigi tegu on geneetilise väärarenguga, olnuks kassi lisavarbad hoopis eksootiliseks plussiks. Mitmed inimesed oleksid soovinud endale just sellist erilist kassi, aga pärast steriliseerimist ei saa Pätt ega Mauk selles osas enam kahjuks aidata.
Aire Ilves-Luht on ravinud veel üht veidrat kassi – peale steriliseerimist oli sel loomal olnud suurim mure, et ei saanud nädalapäevad vette. Kui teised kassid üritavad vannitamise eest kõhisedes pakku pääseda, siis see isend käib igal õhtul vannis ujumas.

Tuhkrupoiss sai kopraonu naeratuse
Suvel tekitas Leevi loomakliinikus elevust tuhkrupoiss Hugo, kes käis hambakivi eemaldamas. „Tuhkru omanik on minu kolleeg Võru loomade varjupaigast ja minu teada on tal nüüdseks neid kodus kolm,” seletas Aire Ilves-Luht. Tuhkrusõber on noor neiu oma elukaaslasega.
Aire Ilves-Luhti abi on vajanud ka lemmikuna toas elav kalkun Viidik, kes oskab tantsida ja istub perenaise õlal/tugitooli äärel, kui ta perenaine arvutis on.

Põhikliendid on koerad

Leevi loomakliiniku teine omanik Riho Luht ütles, et peamised patsiendid on siiski koerad – nii suured hundikoerad kui „väikesed karvased nuustikud”. Lisaks steriliseerimisele ja puretud kohtade lappimisele on vaja lemmikloomadel küüsi lõigata ja ussirohtu anda.
Ekstreemsematest ravijuhtumitest meenutas Aire Ilves-Luht seda, kui üks labradori tõugu koer oli lakkunud eelmisel päeval nakkedispersiooni (ehituspasta aluspindade kruntimiseks enne pahteldamist, plaatimist vms) ja jõudis kliinikusse eluohtlikus seisus, verise kõhulahtisusega vastu ööd. „Endalegi üllatuseks õnnestus loom päästa!” ütles loomatohter.
Teine meelde jäänud ravijuhtum oli tema sõnul ühe kutsika peahaav. Kutsikas oli talvel jooksnud aia alt läbi ja lõiganud jääpurikaga nagu skalpelliga pika haava pealaele.
„Vahel üllatab inimeste teadmatus, et loomale tuleb ussirohtu anda rohkem kui korra elus, ja et loomal ei ole vaja tingimata „emarõõme” tunda selleks, et pärast pojad „merekooli” saata,” märkis Aire Ilves-Luht lisaks. „Samuti kostab tihti naeruturtsatusi, kui räägin, et loomadel peaks hambaid pesema. Samas, kui halva suulõhna ja vähenenud isu tõttu tullakse lõpuks hambakivi eemaldama ja selle käigus tuleb välja tõmmata ka enamik hambaid, kuna need on nii katki ja põletikulised, ei ole enam sugugi nii naljakas.“
Aire Ilves-Luht tunneb puudust sellest, et oma suuri lemmikuid – lehmi – ta praegu kuigi tihti ei näe.
2017. aasta lõpust tegutsev Leevi loomakliinik on omanikele üllatuseks leidnud kindla ja kasvava klientuuri. Väikekliiniku plussiks peab perekond Luht seda, et neil on igaühe jaoks aega ja individuaalne teenindus. Jaanuari keskpaigas said nad tööle ka oma röntgeniaparaadi, mis võimaldab panna täpsemaid diagnoose ja anda kiirelt adekvaatset abi.
 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/03/2019 08:56:09

Lisa kommentaar