Lisaks vanainimeste paljakstegemisele jättis puukperekond endast maha ka lagastatud maja. Foto: Ülle Harju

„Ta karjus „Anna raha!” ja ma andsin,” ohkab 70aastane Aime September, kelle kulul elas kaheksaliikmeline puukperekond eesotsas hooldajaks määratud Angela Orehhoviga aastaid, enne kui Aime lapsed suutsid ema ära viia ja puugi välja tõsta.

„Õudne!” väristab Aime õlgu külmas Põlva majas, mille lasi ehitada tema kadunud mehe Villu ema. Maja on täis kõikvõimalikku sodi: pool potti suppi, verised kaltsud, solki täis panged, katkised riided ja mänguasjad, kõike katab paks mustusekord... Kümneliikmeline meeskond, Aime lapsed koos abilistega, kraamib ja küürib pool päeva, rämpsu äraviimiseks on tellitud veoauto.
Kirjeldamatu seapesa maha jätnud pesakond kolis pärast aastaid Aime ja tema mehe kulul elutsemist välja alles nüüd. Lisaks maja äralagastamisele suutsid nad ka vanainimesed puupaljaks teha.

Sissesöömine käis tasahilju
Aime räägib, et lähem läbikäimine Angelaga algas rohkem kui viis aastat tagasi, kui kadunud mehe emal jäid jalad väga haigeks ja talle oli vaja leida hooldaja. „Siis oli meil Metstes maja, Angela käis seal abis kartuleid võtmas,” räägib Aime naisega tutvumise asjaoludest. „Kuna Villu ema jäi nii haigeks, siis müüsime maja ja loomad maha ning kolisime Põlvasse Villu ema juurde.”
Aime jutu järgi kaebas Angela pärast seda, et läks oma õega koledasti tülli ja tal pole kuskil elada. „Hankisime talle siis apteegi juurde majja ühetoalise korteri,” selgitab Aime. „Kommunaalmakse ta ei maksnud, Villu maksis kogu aeg. Villu ema ütles siis, et toogu ta parem Angela koos tütrega siia, et kaua Villu jõuab tema eest neid üüre maksta.”
Perekond Septembri majja kolinud Angela leidis mõne aja pärast elukaaslase. „Seda meest poleks ma üldse siia tahtnud, aga tulin teisele vastu...” kerkivad Aime silmadesse pisarad.
2015. aastal suri tema meheema. „Aga mu mees jäi siis ise haigeks,” jutustab Aime. „Üks opp läks halvasti ja ta oleks siis juba surnud, aga no päästeti ära. Oli hulk aega haiglas, kui välja tuli, siis selgus, et on veel ka keelevähk!” nutab Aime. „Siis me ei saanud enam hakkama sellega. Siis pandi Angela valla poolt mehe hooldajaks.” See oli 2016. aasta kevadel.

Pangakontolt kadus raha
Aime räägib, et ka temast endast polnud enam tervise tõttu väljaskäijat, mistõttu sai Angela enda kätte vanapaari pangakaardid. „Süüa oli vaja osta, Villu usaldas ja andis,” vastas Aime küsimusele, miks nad pangakaardid, PIN-koodid ja internetipanga paroolid hooldajale andsid.
„Siis vuntsisid mind niipalju, et Aime, ole hea, osta meile Hansapostist motoroller,” räägib eakas naine edasi. „Ütlesin, et võtan, kui ise hakkate maksma, et minul ainult pension on, pole kuskilt muud sissetulekut.” Aime tellis motorolleri ära, aga Angela selle eest maksma ei hakanud. Küll soovis ta ka teist motorollerit – oma mehele. Aime ostis...
Lisaks nõustus suremas haige Villu enda hooldaja pealekäimisel oma metsa müügiga. „Müügist saadi 5500 eurot, aga mulle näidati internetipangast arvu 4000, pärast selgus, et see oli summa, mis nad mulle üle kandsid,” räägib Aime. „Mina arvutit ei tunne, näitasid mulle niiviisi... 1500 võtsid endale! Ja sellest 4000st, mis mu arvele sai, pidin maksma 300 eurot Roma (Angela abikaasa Romualdos Orehhov – ÜH) vennale. Ja siis Roma käratas, et 250 pead andma Angelale! Ma küsisin, et mikspärast? „Sa pead!” oli vastus...” jutustab Aime. „Aga tegelikult, kui aus olla – ma neid kartsin... Kui Villu oli voodihaige, siis tõstsid nad ta madratsiga üles ja ta ütles: ma löön su raisk kasti!”

Kes rohkem süüdi on?
Aime kinnitusel elasid majas lisaks Angelale, tema mehele ja kahele lapsele (hiljem sündis veel üks) paari kolm sugulast. Kõik tahtsid süüa. „Kontod tehti pensionist tühjaks,” ütleb Aime ja näitab panga väljavõtteid.
Lisaks ihus puukperekond hammast ka pangakontol seisva 4000 euro peale, mida vanaproua hoidis mehe matusteks. „Nad ütlesid, et mis matusteks?! Sa oled loll, anna siia! Mul ei jäänud muud üle, andsin...” ohkab Aime.
„No sa ise oled ju süüdi ka,” märgib Aime majas koristada aitav tütar Lea Paes. „Ma ütlesin, et vaata, et sa ei lase autot maha müüa! No ikka lasid... Selle Volkswageni eest oleks 7000 eurot saanud, aga andsid 1200ga ära.” Aime jutust selgub, et enne kasutasid Orehhovid autot sõitmiseks, müügiplaan tekkis seoses Villu surmaga.
„Mees tahtis hirmsasti, et nad ära läheksid, eriti Roma. Angela veel...” räägib Aime ja kahjatseb, et ta ise ei õppinud esimestest konfliktidest, mis tekkisid juba maal elades.

Rahapommimine jätkus ka pärast mehe surma
Villu September suri mais 2017. „Kui Villukene sai maha maetud, siis Angelal tädimees suri ära,” jutustab Aime. „Angela hakkas hirmsasti nutma ja ütles, et neile laenu ei anta ja ma võtaksin 500 eurot laenu ja annaksin talle, et tema ei saa muidu oma tädimehe matusele. Ütlesin, et kui ise tagasi maksate, võtan. Vastasid, et jah, maksame!”
Kuna lapsed teada said, et emal on hooldajaga probleeme? „Villu veel elas – seega aastal 2016,” meenutab Lea Paes. „Siis nad ähvardasid teda ja Aime otsis korterit, et tema tahab Hiiumaale ära tulla. Saime korteri, aga siis Aime ütles, et Villu on ikka haige ja et nad ei tule.”
Lea sõnul oli hooldaja ja tema pere Aime nii ära hirmutanud, et ta ei julgenud isegi oma muredest rääkida. „Asi hakkas hargnema sellest, et ema kurtis, et tal pole üldse raha – tema pangaarve tehti ju sirgeks. Villu haiglaarve, ligi 600 eurot, maksin ka lõpuks mina ära, sest kuigi Angela oli hooldaja ja pidi haigla eest maksma Villu arvelt, ta ei maksnud.”
„Elu läks nii põrguks, et lapsed viisid mu 2017. aasta 2. juulil ära Hiiumaale,” räägib Aime September. „No sealt ma ka tulin, kui Villuga abiellusin.”
„Kõik pangakaardid tegime siis uued ja vahetasime paroolid ära,” kinnitab Lea Paes. „5. juuli hommikul Angela helistas Aimele: kuule, miks ma su panka ei saa?”
Aime ütleb, et pesakond ei kavatsenudki tema majast välja kolida. Nad maksid küll korralikult vee ja elektri eest, aga mitte üüri. „Olid sellise olemisega, et kui mina ka ära suren, jäävad nemad siia,” seletab ta. „Elasid nagu kuninga kassid!”
„Ajasime neid kogu aeg välja, aga nad ei läinud,” ütleb Lea lisaks. „2017. aasta 6. detsembril käisime majas – no ei tahetud sissegi lasta! Issand, kui õudne siin oli! Kõik toapõrandad olid igasugu värki täis, pidi vaatama, et peale ei astu. Konitoos oli laua peal, ajas konidest üle. Kõik kohad olid pesemata, mustade nõude virnu täis!”
2017. aasts sügisel käisid ema tütrega ka Põlva politseis. Kuna panga väljavõtetest selgus, et Angela oli kandnud Aime arvelt raha oma lähedase arvele ja teinud muid isiklikke tehinguid, samuti olid majast kadunud kuldehted ja muud kraami, siis esitasid nad politseile avalduse.
„Kuldehted viisid nad pandimajja, need saime politsei abiga kätte,” seletab Aime. Pere kavatseb pihta pandud raha ja asjad kohtu kaudu välja nõuda. „Vähemalt motorollerid peavad mulle ära maksma ja laenu 500 eurot!” ütleb Aime.
Pärast Põlvas käiku üritasid Aime lapsed Orehhoveid majast välja saada, aga tulemusteta. Lõpuks, 2018. aasta lõpus, lasi Aime advokaadil kokku seada kirja Orehhovitele: kui nad 2019. aasta 31. jaanuariks välja ei lähe, tuleb neil maksta 1000 eurot kohtukulusid ja 300 eurot riigilõiv. „Läksid juba enne!” kiidab Aime. Kiri läks maksma 168 eurot, mis tundub Aimele kaotatud summade taustal köömes.
Aime ütles, et maja läheb nüüd müüki, saadud raha eest loodab eakas naine osta endale korteri Hiiumaal. „Ehk saan tütrega samasse majja, aga tema kaela peale ei taha küll jääda – inimene peab ikka ise hakkama saama,” leidis ta.

Orehhovid ei kommenteeri
„Ei kommenteeri!” vastas Angela Orehhov LõunaLehe pakkumisele asju selgitada.
Facebookis, kus Aime tütar Lea Paes hoiatas Orehhovite kui maja ära lagastanud puuküürnike eest, kommenteeris üks Angela sugulane niipalju: „Ennem kui te hakkate kedagi laimama, uurige kuidas see olukord tegelikult on! Neil ei ole isegi fakte, et sellise jama oleks maha jätnud Angela pere!
Sellised pildid on sellepärast, et ei lastud ära koristada, Angela viis asjad välja ja tahtis koristama ka minna aga siis tuldi, võeti võtmed käest ja öeldi põhimõtteliselt, et minge minema! Angela ei ole räpane inimene, ta on alati koristanud oma järgi ega pole lohakil asju! Ilmselgelt lastega tõesti alati ei jõua kõike ja see suur tuba see ongi alati olnd kolatuba kuhu asju visatakse!”

Kommentaar:

Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma:

Põlva vallavalitsusel ei ole infot varguste ja raha väljapetmise kohta. Vastab tõele, et vald määras Angela Orehhovi Villu Septembri hooldajaks, sest Villu andis nõusoleku Angela hooldajaks määramiseks. Hooldus toimib hooldatava ja hooldaja vastastikusel kokkuleppel.
Kuna tegu on eramajaga, ei oska vald kommenteerida, mis alustel Angela pere seal elas.
Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajad, sealhulgas lastekaitsespetsialistid ja mina ise, on käinud korduvalt Angela Orehhovi peret külastamas, aga teistel põhjustel. Angela Orehhov on olnud alati väga koostööaldis ja tulnud probleemide tekkimisel ise vallast nõu küsima.
Mis puutub maja seisukorda, siis selles osas on tegemist eraõigusliku teemaga, kuhu vald ei sekku. Valla sotsiaalosakond ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel vald peaks sekkuma.
Oleme peret külastanud ka nende uues elukohas, nende suhetest Aime perekonnaga pole juttu olnud.

Kommentaar:

Politsei- ja piirivalveameti Kagu jaoskonna juhtivuurija Signe Saarepuu:

Aime esitas politseile 28. augustil 2017. aastal süüteoteate, mille lahendamise käigus ilmnes, et proua poolt väljatoodus ei esinenud kuriteotunnuseid, mistõttu puudus kriminaalmenetluse alustamiseks ajend ja alus. Vastavasisuline teavitus saadeti koos selgitustega ka prouale. Talle selgitati, et vastuvõetud otsuse mittenõustumise korral oli õigus esitada vastav kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuurile antud teate saamisest alates 10 päeva jooksul. Seda ei tehtud.
Kuigi politseil ühtegi aktiivset menetlust ei ole, on piirkonnapolitseinik olnud mitme aasta vältel kahe perega pidevas suhtluses. Hoolimata teadmisest, et perede vahelised probleemid on tsiviilõiguslikud ning Eesti Vabariigis tegeleb selliste vaidluste lahendamisega kohus, on politseinikud võimalike süütegude ennetamiseks järjepanu mõlemaid osapooli nõustanud omavahel asju selgeks rääkima ja võetud kohustusi täitma.
Lisaks on politsei korduvalt püüdnud proua Aime tahtmatuid ja tahtlikke väljaminekuid takistada ning andnud talle suunised tasuta riikliku õigusabi saamiseks. Talle on antud vajalikud kontaktid, nõu ja julgustust pöördumaks vastavatesse asutustesse. Niisamuti on piirkonnapolitseinik suhelnud Orehhovitega ning neilegi nende õigused ja ka kohustused meelde tuletanud. Muuhulgas on politsei Orehhovite perele selgitanud seda, et nad võimaldaksid Aimel tema majja sisse pääseda ja leiaksid võlgade ja mopeedide kättesaamisel kompromisslahenduse.
Kui proua Aime siiski tunneb, et ses loos on tal vaja politsei abi, siis soovitame tal siiski politsei poole pöörduda ning konkreetne olukord detailselt ära rääkida. Politsei poole võib ta seejuures pöörduda mistahes Eestimaa otsas, ka seal kus on praegu tema kodukoht.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/02/2019 06:52:13