Küsitlus

Mida teed, kui näed vandaali tegutsemas?

Ilm täna
Võru
15°
Põlva
16°
Otepää
15°
Tartu
15°
Antsla
15°
Valga
15°
Räpina
16°
Tõrva
14°
Võru
18°
Põlva
17°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
20°
Räpina
17°
Tõrva
20°
Võru
21°
Põlva
21°
Otepää
21°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
22°

PPA käivitas kagupiiri ehitushanke

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Katselõik, mille eeskujul ehitatakse välja kagupiir. Foto: Reelika Riimand

Politsei- ja piirivalkveamet (PPA) kuulutas 31. jaanuarilvälja kagupiiri esimese etapi ehitushanke, mis hõlmab piiritaristu rajamist 23,5 kilomeetrisele lõigule Võru maakonnas.

Kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööd kulgevad 23,5 kilomeetrisel kitsal piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini. 

PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitševi sõnul alustatakse piiriehitustöid esmajärjekorras just sel maismaalõigul, kuna ohuhinnangute järgi on tegu kõige problemaatilisema piirilõiguga.

„Surve piirile on suurem just suunaga Venemaalt Lätti, milleks tihti ületatakse ebaseaduslikult piiri kolmikpunkti lähistelt. Ühtlasi on sel lõigul lõppenud vajaminevad ettevalmistustööde maade võõrandamisest kuni elektriliitumiste rajamiseni välja,“ märkis Belitšev.

Piiritaristu väljaehitus hõlmab patrull- ja ligipääsuteede, viivitus- ja loomatõkkeaia, liivariba, elektrivarustatuse, kanalisatsiooni ja muu kaasneva rajamist. Piiri valvamiseks kõige efektiivsema seiretehnika leidmiseks testib PPA täiendavalt veel erinevaid seiretehnika lahendusi ning kuulutab pakkuja leidmiseks eraldi hanke. 

Eesti ja Venemaa vaheline maismaapiir on 135,6 km pikk, kuid ehitustööde keerukust ja mahtu ei kirjelda üksnes kilomeetrite hulk, vaid ka piirangud piirialal liikumisele ning raske soine maastik. Seetõttu on taristu ehitamine jagatud eraldi etappideks ja hangeteks.

„Etappideks jagatuna saavad ehitustöid teha rohkemad ettevõtted ning hankes osalemiseks on võrdsemad võimalused. Ühtlasi kindlustame, et hanke võitnud pakkujale oleks planeeritavad ehitustööd jõukohased ning rahaliselt motiveerivad, ehitustööde läbiviimine jääks mõistliku ajaraami sisse ning tulemus saaks kvaliteedilt nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiirile vääriline,“ selgitas Belitšev.

Taotluste esitamise tähtaeg hankemenetluses osalemiseks on 5. märts 2019, misjärel selgitab komisjon kvalifitseerimisnõuetele vastavad pakkujad. Neile omakorda avatakse pakkumuse lõplikuks vormistamiseks ligipääs kagupiiri taristu ehitamise põhiprojektile. Eeldusel, et hanke läbiviimine kulgeb plaanipäraselt, jõutakse parima pakkujaga lepingu sõlmiseni selle aasta sügisel ning ehitustööde alguseni hiljemalt järgmise aasta alguses.

Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5 kilomeetrile piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt umbes kaks aastat. Paralleelselt jätkatakse järgmistel piirilõikudel hangete ettevalmistuse, väljakuulutamise ja ehitustöödega.

„Idapiiri väljaehitamine on Eesti riigi seni üks suurimaid turvalisus-, julgeoleku- ja ehitusprojekte, kuna ka meie riiki puudutavad sellised sündmused nagu organiseeritud inimkaubandus ja salakaubavedu, rändekriis, terrorismi- ja muud julgeolekuohud, mille realiseerumist peame ennetama ja tõkestama. Idapiiri väljaehitamine annab selleks senisest parema võimaluse,“ kinnitas siseminister Katri Raik. 

Ta märkis, et idapiiri ehituse projektimeeskonda ja hangete ettevalmistamisesse on kaasatud riigi parimad eksperdid ning võetud arvesse ka teiste Euroopa riikide kogemusi.

„Loodan, et hankel osalevad pakkujad, kes on samaaegselt nii tipptasemel ehitajad kui ka patrioodid, kes Eesti välispiiri turvalisust oluliseks peavad. Olles ise kagupiiriga tutvunud arvan, et projekt on inseneridele kindlasti ka põnevaks väljakutseks ja võimaluseks eneseteostusele,“ ütles Raik.

Maismaapiiri taristu ehitamiseks väljakuulutatav hange on üks osa kogu idapiiri arendusprogrammist. Varasematel aastatel idapiiril tehtud arendustööd hõlmavad juba piiririba puhastustöid, piiripostide ja hoiatusmärkide paigaldamist, katselõikude väljaehitamist, Peipsile aastaringsete poide paigaldamist, Narva jõele uute seirepositsioonide rajamist. Jätkuvalt on käimas piiriribal asuvate maade võõrandamisprotsess ning muuhulgas arendatakse välja ka piirivalve infosüsteemi KILP, kus piiriinfot töödelda. 

Idapiiri arendustööd hõlmavad Eesti ja Venemaa vahelisel maismaapiiril piiritaristu väljaehitamist, samuti piiritaristu rajamist Peipsi järvistul ja Narva jõel ning kaasaegse seirevõimekuse loomist kogu 338,6 kilomeetrise kontrolljoone ulatuses.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/02/2019 08:25:13

Lisa kommentaar