Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Puhkekohtades oli mullusest rohkem külastajaid, neist ülekaalus eestimaalased

Uus vaatamisväärsus: Vastseliina linnuse palverännumaja projekteerinud KAOS Arhitektid sai selle eest Eesti arhitektide liidu arhitekti aastapreemia. Foto: Terje Ugandi

Vastseliina piiskopilinnuses, Cantervilla lossis ja piirkonna turismitaludes olid tänavu puhkuseveetjate seas ülekaalus Eestimaa elanikud.

Vastseliina piiskopilinnusel on järjest suurem osa turistide kagunurka jõudmisel. Kui seitse aastat tagasi avati ammu kõrtsina töötanud hoones linnuse muuseum, siis tänavusest on avatud uus palverännumaja ja uuendatud linnuseala.
„Lõppeval aastal võis linnuse ala külastada ligi 24 000 inimest, neist 16 000-le müüsime pileti,” ütles linnuseisand Ivar Traagel.
Ta täpsustas, et kuna koht on avatud aasta ringi, saavad inimesed kogu aeg iseseisvalt linnuse territooriumil jalutada, ka talvisel ajal. Keskaegne pühakoht, Püha Risti kabel, on alati avatud.
Tänavused kaugemad tulijad olid Mehhikost, Argentinast, Indiast, Nepalist ja Uus-Meremaalt.
„Eestlasi käib meil kõige rohkem, 70% ligi 24 000 külastajast, järgnevad lõunanaabrid, siis soomlased-sakslased-prantslased ja alles neljandana venelased,” rääkis linnuseisand.
Ta ütles, et kui neli aastat tagasi oli külastajaid Venemaalt palju, siis nüüdseks on ida poolt tulijate osakaal üle 50 protsendi vähenenud.
„Kõige rohkem on idapoolseid turiste jaanuari kahel esimesel nädalal,” sõnas Traagel. Ülekaalus on pered, turismigruppe tuleb ida poolt üksikuid.
Ta usub, et pooled külastajatest on piiskopilinnuse kohta teavet saanud siin varem käinutelt. „Kui inimene külastatud paigast teistele kõneleb, annab ta ka emotsiooni edasi ja sellel on oma mõju,” lisas linnuseisand.
Palverändurid said tänavu esimest korda ka neile ehitatud öömajas välja puhata, seda võimalust kasutas 30 inimest.
Enamik kaugemalt tulnud piiskopilinnuse külastajatest ööbis ümberkaudsetes turismitaludes.

Baltimaade külalislahkeim häärber on Cantervilla loss

Juugendstiilis Cantervilla loss Kanepi vallas avas uksed esimese peoga sajandivahetusel. 18 aastaga on Pikajärve kaldal asuva häärberi kõrvalhoonetes ja hoonete ümber valminud kõigile, eelkõige lastele, mõisaajastut meenutav mängumaa, mis on suuruselt Eestis esimese nelja hulgas.
Lossis on 90 kohta, pidulisi mahub palju enam. Tegevjuhi Canter Värtoni sõnul käivad neil pered puhkust veetmas, teise rühma kuuluvad pulmade ja juubelite pidajad ning kolmandad korraldavad tööpäeviti seminare.
Tänavu toimus Balti riikide mõisate uudistajate vahel külastusmäng, mille üks eesmärke oli panna inimesi mõtlema kultuuripärandi hoidmisele. Värton ütles, et mängu käigus selgitati külalislahkeim mõis Baltimaades 2018. aastal. Selle tiitli pälvis enam kui 130 osalenud häärberi hulgast Cantervilla loss.
Peredele meeldib aega veeta Cantervilla mängumaal, kuhu nad tulevad ka siis, kui lossis ööbimiskohti ei ole. „Otepää on meist seitsme kilomeetri kaugusel ning me teeme koostööd sealsete majutusasutustega,” andis Värton mõista, kuidas kõik väikesed ja suured huvilised mängumaale jõuavad.
„Lõppeval aastal oli külalisi võrreldes mullusega poole rohkem, kuna ilmad olid soojad ja kuivad,” sõnas Värton.
Ta ütles, et peokohana on Cantervilla üles leidnud nii lõuna- kui ka põhjanaabrid. „Viimasel kahel aastal on lõunanaabrid meil neli pulmapidu pidanud, põhjanaabrid poole vähem,” sõnas Värton. Pulmapeo peategelastest üks, kas pruut või peigmees, on pärit Eestist.
Värton lisas, et kui peolisi on 50 ja üle selle, on loss täielikult nende päralt.
Kõige enam oli tänavu külalisi siingi Eestimaalt, järgnesid lõunanaabrid. Eurooplasi oli tänavu Cantervillas vähe.

Turismitaludeski ülekaalus eestimaalased

Ka turismitalude pererahvas ütles, et puhkajate seas olid tänavu ülekaalus eestimaalased.
Haanjas asuva Suhka turismitalu perenaine Merike Raiste-Prutt märkis, et varasematel aastatel ei ole talus nii palju eestlasi puhanud. „Lõppeval hooajal peatus pere või seltskond üks või kaks ööd,” täpsustas ta.
Raiste-Prutt lisas, et kui varasematel aastatel on Suhkal november olnud pererahvale hingetõmbamisaeg, siis tänavu oli läinud kuul üllatavalt palju külastajaid.
Haudamäe puhkekeskus asub Räpina vallas Meelva järve ääres, lisaks puhketalule on turistide käsutuses ka suvemaja ja külaliskorter Räpinas.
„Tänavu käis külastajaid mullusest enam, sest suvi oli ju kuldne,” märkis peremees Margus Zupsmann. Ta lisas, et hooajal käis Haudamäe puhkekeskuses üle 900 inimese, kellest suurem osa sõitis kohale Eesti suurematest linnadest.
„Meie juures saavad puhkajad nautida vaikust, mida nad väga hindasid,” märkis Zupsmann. Ta lisas, et külastajad said ka veesõidukitega Meelva järvel sõita ning järve ääres matkata.
Külaliskorterit Räpinas kasutasid teiste hulgas üksikud ida poolt tulnud peredki, kes tulid Eestisse meditsiiniabi saama.

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 13/12/2018 09:16:39

Lisa kommentaar