Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Rahval peab olema võimalus oma elukeskkonna üle otsustada

Asko Lõhmus. Foto: zooloogia.ut.ee

Siim Kiisleril on õigus selles, et Eesti metsanduse põhivalikuks on kujunenud metsa majandamise intensiivsus puidutootmise tähenduses. See hõlmab lisaks lageraiete pindalale ka kultuurpuistute rajamist, raievanuste langetamist, intensiivset metsakuivendust, rasketehnika kasutamist ja majandatavate maaüksuste suurendamist.
Ministri vastus näitab, et ta enne 2021. aastat intensiivmetsandust edendavat poliitikat ei muudaks. Üks intensiivistumise allikas on erametsade omandamine metsafirmade poolt: nende osakaal on kõigest 10 aastaga suurenenud 20%-lt 40%-le. Just firmad raiuvad keskkonnaagentuuri andmeil metsi kõige rohkem, nendele järgneb RMK.
Valitsus peaks puiduvarumise intensiivistamise asemel lähtuma 1997. aastal Riigikogu tasemel tehtud poliitilisest valikust arendada säästlikku metsamajandust. See valik peab võrdväärselt kohtlema ka elu- ja looduskeskkonda, keskenduma väärtustele, vaatama nii lähi- kui ka kaugemat tulevikku. Säästliku metsamajanduse sõnumit ja perspektiivi keskkonnaministri intervjuus ei ole. Teiseks eeldab see riigilt ka aktiivset rolli selles asjas. Eesti metsapoliitika juht ei saa lihtsalt loota, et küllap „kusagil“ töötavad eksperdid, kaardistatakse väärtusi või istutakse arutelulaudade taga.
Asi, mille teadlasena tahaksin veel ära klaarida: valdav osa väidetavatest erimeelsustest teadlaste seas metsastatistika kohta ei vasta tõele. Küll on probleemiks teadlaste öeldu kasutamine otsustamisel. Näiteks võiks pärast pikki selgitusi kaduda laualt argument, et metsi on viimastel aastakümnetel palju juurde tulnud (viitega põldude metsastumisele). Ka keskkonnaagentuur toob oma tänavuses kokkuvõttes välja, et metsamaa „laienes“ 1990. aastatel suuresti mõõtmismetoodika muutumise tulemusel. Seejuures pole raiesmikke olnud „metsade” seas mitte kunagi nii palju, kui praegu. Sama tüüpi vaidlus on käinud tihumeetrites arvestatava aastase juurdekasvu üle, millega keskkonnaministeerium metsamajanduse „säästlikkust“ pikka aega põhjendas. Nüüd nõustuvad ka ametnikud, et raiemahtusid peaks määrama teisiti.

 

Autor: Asko Lõhmus, ökoloog, looduskaitsebioloog, Tartu ülikooli juhtivteadur
Viimati muudetud: 08/11/2018 10:12:24

Lisa kommentaar