Küsitlus

Kas katuseraha jagamine on õige ja hea tegu?

Ilm täna
Võru
-2°
Põlva
-3°
Otepää
-3°
Tartu
-2°
Antsla
-2°
Valga
-2°
Räpina
-3°
Tõrva
-1°
Võru
-2°
Põlva
-2°
Otepää
-2°
Tartu
-1°
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
-2°
Tõrva
-1°
Võru
-4°
Põlva
-4°
Otepää
-4°
Tartu
-4°
Antsla
-4°
Valga
-4°
Räpina
-4°
Tõrva
-4°

Saagid on kuiva suve järel olematud või väikesed

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Lõunamaist päikest armastav mais oleks siiski tahtnud suvel natuke rohkem vett saada. Foto: Ülle Harju

Kui kurgikasvatajad rõõmustavad saagikuse üle, siis mitme teise juurviljakasvataja saagi nurjas kuivus täielikult ning õunadki mädanesid lausa puu otsas.

Lasval Võru vallas poolel hektaril kurke kasvatanud Andres Vaarend ütles, et sai tänavu võrreldes mullusega korraliku saagi. „Kasta tuli muidugi tihedalt,” täpsustas Vaarend, kes on kurke juba 14 aastat kasvatanud.
Ta märkis, et kapsas hakkas alles sügise alguse vihmade järel kasvama. „Kapsale ei tee esimesed külmad midagi,” andis juurviljakasvataja mõista, et kapsal on veel aega kasvada.
Vaarend on paar viimast aastat ka kartulit kasvatanud. Tänavu oli kartulit all vähe, mugulad olid aga suured.
Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv kasvatas koduaias perele kurke avamaal.
„Saak oli hea, sest tänavu andis avamaakurk regulaarse kastmise korral palju parema saagi kui mõnel pool kasvuhoones,” märkis ta.
Kuna kurgis on ligi 90% vett, on taimel suur vajadus niiskuse järele. Parve sõnul said need, kes korralikult suvikõrvitsaid ja kõrvitsaid kastsid, samuti korraliku saagi.
„Kui kasvuhoones tõusis temperatuur juba üle 25 soojapügala, läksid nii tomati- kui ka kurgitaimed stressi ega viljastunudki õitsemise ajal,” selgitas ta.
Porgandisaak läks mõnel juurviljakasvatajal paraku täielikult aia taha. Räpina vallas Verioral köögivilja üle kümne aasta kasvatanud Lenno Koddala tunnistas, et kevadel kuival ajal kolmele hektarile külvatud porgandisaak oli null. „Enamik ei tulnud kuiva tõttu üleski,” lisas ta.
Ka punane peet andis mullusega võrreldes saaki poole vähem, kapsast võib 20 kuni 30% vähem saada.
Ta märkis, et läheduses paiknevad venna Elmet Koddala kartulipõllud andsid tänavu poole mullusest saagist.
Kastmissüsteemi otstarbekuses kohta märkis OÜ Kagu Köögiviljad juhatuse liige Lenno Koddala, et kolmehektarist põldu on raske kastmissüsteemiga katta.
„Lõpuks ei pruugi sellest süsteemist kasu ollagi, sest tänavune oli ikkagi erakordne aasta,” lausus ta.

Mesi, mais ja õunad

Meino Leis Kanepi vallast hindas tänavust meesaaki keskmiseks. „Mee korjeaeg kestis vaid kaks kuud, juunis ja juulis ning juuni oli ka vihmane,” märkis ta.
Taimed õitsesid korraga ära ja nii jäi korjeaeg lühikeseks. „Ligi 30aastase mesilaste pidamise ajal ma nii lühikest korjeaega ei mäleta, kui augustiks on juba kõik õitsenud,” rääkis Leis.
Ta lisas, et tema tarude mesilastel oli võimalus korjet teha nii looduslikel maadel kui ka neil lapikestel, kuhu ta kevadel külvas tatart, keerispead ja mesikat.
Eestis kasvatakse maisi tavaliselt silo tegemiseks loomadele.
Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Karin Sepp ütles, et maisil on küll kõrgust, kuid see ei tähenda, et sellest saab rekordsaaki. „Kuivus jättis ka maisile jälje, sest tänavu ei saanud maisipõllud piisavalt niiskust,” täpsustas ta.
Mais võib kasvada kuni kolme meetri kõrguseks, tänavu on mais 1.20 kuni 1.30 meetri kõrgune ning vars on peenike.
„Mais on suure saagikusega energiakultuur, mis parimatel aastatel, kui on nii soojust kui ka niiskust, annab rekordsaagiks 50 tonni hektarilt,” rääkis Sepp.
„Sel aastal on hea maisisaak 25–30 tonni hektarilt, kuid keskmiseks võib jääda 15–20 tonni hektarilt.”
Ta märkis, et maisi hakkasid meie piimakarjakasvatajad siloks intensiivsemalt kasvatama ligi 10 aastat tagasi, kui nad suutsid maisikülviks ja -koristuseks spetsiaalsed kombainid muretseda.
Paljudes koduaedades mädanesid õunad lausa puu otsa. „Tänavu oli eriti palju mädanenud õunu varajastel sortidel,” ütles Tiiu Annuk, Scandagra Eesti agronoom-nõustaja.
„Põhjus on kuumades ja kuivades ilmades, kuna puud ei saanud viljade valmimise ajal piisavalt vett ning õunad jäid väikeseks,” selgitas ta.
Nõrgestatud puudele lisanduvad probleemid, millest tänavu olid suuremaks mureks putukad. „Erakordselt soe ja kuiv kasvuperiood soodustas nii lehetäide, lehekirpude, mitmesuguste liblikate ja teiste putukate arvukust,” täpsustas Annuk.
Õunad on mahlased ja magusad, mis putukaid maiustama meelitab. Igasugused vigastused soodustavad haigustekitajate sissepääsu viljadesse, kus arenevad mädanikke tekitavad seened.
„Puuviljamädanik on just selline seen, mis nakatab vilju mehaaniliste, eelkõige kahjurite tekitatud vigastuste kaudu ja nii hakkasid õunad mädanema juba enne valmimist puu otsas,” edastas Annuk. Ta lisas, et viljad, mis puu otsas ei hakanud mädanema, mädanesid peale mahakukkumist.
Seis oleks veidi leebem olnud, kui oleks kahjustajate vastu tõrjet tehtud.
„Kuiva vastu on raske võidelda, eriti suurtes viljapuuaedades, kus ei tule ka viljapuude kastmine kõne alla,” tõdes Annuk.
Tema sõnul oli tänavu aasta väga eriline ning mitmesuguste asjaolude kokkulangemise tõttu, nagu kõrged temperatuurid, kuivus, kahjurite vigastused jm, jäid näiliselt suurtest saakidest järele riismed.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 11/10/2018 09:35:20

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia