Buss tohib peatuda vaid nõuetekohaselt tähistatud bussipeatuses. Foto: Ülle Harju

Mõni aasta tagasi oli mul raske seljaoperatsioon, olen keskmise astmega puudega pensionär. Tervis on käest ära ja pean tihedamalt arstide juures käima. Selleks on vaja linna sõita, aga bussi peale saamisega on meie kandis paras tegu.
Elan ilusa nimega külas – Sooblase – , mis asub Valga vallas Hargla ja Taheva vahel. Küla lähedalt läheb läbi Võru-Valga maantee, aga tee ääres Sooblase bussipeatust pole. Olen selle murega kohaliku omavalitsuse (endine Taheva vald) poole pöördunud juba aastaid tagasi. Vallast vastati, et see on maanteeameti asi. Maanteeameti Lõuna regioonist vastati minu järelepärimisele, et „see on valla asi”. Uuesti valla poole pöördudes sain vastuseks, et „kirjutage avaldus, koguge allkirjad, siis vaatame, mida teha annab”.
Tuleb välja, et valla töö peab keegi teine ära tegema!? Kas peaksin võtma tooli, istuma külast väljuva tee äärde ja hakkama allkirju koguma? Näiteks nende inimeste käest, kes tulevad suvel ja sügisel raskete marja- ja seenekorvidega küla tagant metsast suure tee äärde, et siis raskeid korve veel 500 meetrit bussipeatuseni vinnata?
Ise bussi peale minnes pean teel neli-viis korda puhkama. Samas käib meie küla inimene Taheva sanatooriumi tööle juba 35 aastat. Olgu sügisel vihmas või talvel lumes, rühib ta ikka jala läbi küla ja siis veel pool kilomeetrit bussi peale.
Vallasakstel on muidugi autod tagumiku all, sõidavad, kuhu tahavad. Loodan, et uues Valga vallavalitsuses töötab mõni inimene, kes võtab selle asja kordaajamise enda südamele.

Sooblase küla elanik (nimi on toimetusele teada)

Valga vald: kaalume nõudepeatuse rajamist

Valga vallavalitsuse poole pole sellise küsimusega pöördutud. Saadud teabe põhjal konsulteerisime Valgamaa ühistranspordikeskusega ning kaalume nõudepeatuse rajamist. Esmalt aga selgitame välja kohapealsed vajadused ning arutame küsimust ka maanteeametiga, kellega peatuse rajamine tuleb kooskõlastada.

Põim Kama, Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuht

Endine vallavanem: praegune bussipeatus on sobivamas kohas

Sooblase on hajaküla, kus majapidamised asuvadki üksteisest üldjuhul poole kilomeetri kaugusel.
Hargla ja Taheva vahel on Sooblase küla bussipeatus olemas, see kannab nime Taheva tee. See on ehk kolm- kuni nelisada meetrit edasi (Taheva poole) kohast, kuhu kirja kirjutaja soovib bussipeatust saada. Taheva tee bussipeatust kasutavad ka kooli- ja lasteaialapsed, kes siis selle asukoha muutmisel Hargla poole peavad vastavalt pikema maa läbima.
Koht, kuhu kirja kirjutaja peatust tahab, asub maanteekurvis ja ilmselt on vaja investeerida suuri summasid, et sinna nõuetekohast ja liiklusele ohutut peatust üleüldse rajada saaks. Bussipeatuse praegune asukoht rahuldab ülejäänud külaelanikke ning ilmselt on see parim koht ka liiklusohutuse seisukohast. Paar aastat tagasi peale selle ühe rahulolematu inimese ei leidunud.
Minu mäletamist mööda ta helistas vallasekretärile ja selgitas talle, et ainult tema ja tema elukaaslane nagunii seda peatust kasutavad ning see tuleb sel põhjusel nende kodu ligidale tõsta. Aga tegelikkuses kasutavad teised ka.

Monika Rogenbaum, endine Taheva vallavanem, Valga vallavolikogu liige

Millistel tingimustel rajatakse uusi bussipeatusi?

Sander Saar, Kagu ühistranspordikeskuse juhatuse liige ja logistik:

„Maanteeamet rajab bussipeatusi koos bussitaskute, ooteplatvormide ja ootekodadega tavaliselt suurematel maanteedel seoses teede rekonstrueerimisega. Näiteks sel suvel uueneb tee ja sellega seoses bussipeatused Murati piirkonnas. Eelmisel aastal rekonstrueeriti pikk lõik Põlva-Karisilla teel ning ehitati välja hulk bussipeatusi.
Bussipeatus peab olema alati tähistatud. Ühistranspordi kasutajad on bussile tulles ja bussist väljudes jalakäijad ehk kõige ohustatumad liikluses osalejad. Seepärast peab nende sisenemine ja väljumine toimuma kohtades, mis on selleks ohutud.
Bussipeatuse rajamisel hinnatakse maapinna reljeefi, nähtavust, liiklussagedust ja palju muid tegureid, mille põhjal valitakse peatusele sobivaim koht. Suvalises kohas peatumise korral on need nõuded täitmata ning sellisel juhul võtab vastutuse jalakäija ohutuse eest endale bussijuht, kes selleks mitte ettenähtud kohas peatub.
Kui bussist väljuva jalakäijaga peaks aga juhtuma liiklusõnnetus, võib bussijuhti ees oodata kriminaaluurimine. Seda ei sooviks meist keegi. Seepärast peame oma bussijuhte austama ning looma kõik vajalikud tingimused, et neil oleks võimalik teha oma tööd muretsemata.
Võru maakonnas on suureks murekohaks nõuetekohase tähistuse puudumine osas bussipeatustes. Naabermaakonnas Põlvamaal on selliseid peatusi vaid kolm, Võrumaal on neid aga lausa 150 ligi (Valgamaal sealse ühistranspordikeskuse andmeil 70 ringis - LL). Maanteeamet näeb, nagu öeldud, oma ülesandena peatuste rajamist seoses teede ehitusega. Kui aga teed renoveerida pole plaanis ning sellel paikneb mõni bussipeatus, kust on kaduma läinud bussipeatust tähistav liiklusmärk või pole seda sinna paigaldatudki, kuigi peatus on sõiduplaanides olemas, siis sellisel juhul tuleb bussipeatuse tähistamine korraldada kohalikul omavalitsusel. Ühistranspordiseaduse § 13 paneb omavalitsusele kohustuse korraldada ühistranspordi taristu objektide planeerimine, rajamine, korrashoid ja kasutus.
Kagu ühistranspordikeskus koostab põhjalikku ülevaadet kõigist maakonna bussipeatustest, kus esineb probleeme. Ülevaade on juba edastatud kõige suuremale omavalitsusele Võru vallale, samuti Võru linnavalitsusele. Järge ootavad veel Antsla ja Rõuge vald. Setomaa valla puhul esinevad probleemid vaid endise Meremäe valla aladel, nendes piirkondades, mis varem asusid Põlvamaa territooriumil, on kõik bussipeatused nõuetekohaselt tähistatud.
Kagu ühistranspordikeskus tegeleb probleemiga aktiivselt ning koostab ka Antsla, Rõuge ja Setomaa vallale ülevaate tähistamata bussipeatustest ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Võru vald ja Võru linn aga saavad juba oma probleemsete peatuste olukorra parendamisega tegeleda.“

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/09/2018 10:00:55