Küsitlus

Kui suure palga nimel oleksid nõus töökohta vahetama?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Treski Küünis elustub Vanahundi kiiksuga huumor

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Röödo (Agur Seim) ja Höödor (Artur Linnus). Foto: Kärt Petser

Reedel, 3. augustil esietendub suvelavastus „Vanahunt“, mis muundab kontserdipaigana tuntud Treski Küüni seto jutuvestja Feodor Vanahundi veidraks maailmaks. Arhailise laastukatuse all elustuvad uue seto algupärandi maalähedaselt musta ja ropu huumoriga vürstitatud juttude tegelased.

Taarka Pärimusteatri lavastuses viivad Vanahundi alteregod Höödor (Artur Linnus) ja Röödo (Agur Seim) vaatajad folkloorsete juttude ilma, mitte ainult Vanahundi naljalugusid jutustades, vaid ka ise nende sisse astudes. Riukamehed leiavad laia lõbu nii lihtsate seto talupoegade, kui ka kõrgemate taevaste jõudude petmisest ja kiusamisest, et välja selgitada, kumb neist kõvem trikster on.

Feodor Vanahunt (1890–1965) ehk setopäraselt Vanahundi Höödor oli Petserimaal Vilo vallas Lõtina külas hinnatud jutuvestja ja ilma näinud mees. Ta rändas Esimese maailmasõja ajal sõdurina ja pärast sõda põgenikuna mitmel pool Venemaal, Lääne-Euroopas ja Türgis. Vanahunt ei olnud mitte ainult kohalike seas kuulus jutuvestja, vaid ka pillimees, kes mõistis osavalt kannelt mängida. Höödor ühtegi teksti ise paberile ei pannud, tema lood kirjutasid üles rahvaluulekogujad 1930. aastatel.

Folklorist Andreas Kalkun avaldas Vanahundi pärimuse esmakordselt 2015. aastal laiemale avalikkusele kogumikus „Ilosa’ ja pogana’ jutu’” Seto Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise väljaandena sarjas „Seto kirävara“.

Kalkun tõi välja, et Vanahundi käest on üles kirjutatud märkimisväärne kogus roppe jutte, millest on näha, et jutustaja on nautinud eriliselt seksuaalhuumorit. „Rahvapärimuse kogujad on eelarvamuste tõttu sellise osa pärimusest tavaliselt kogumata jätnud, kuid õnneks oli üks julge neiu, kes need lood üles kirjutas,“ rääkis Kalkun.

„Vanahundi“ lavastaja Helena Kesonen nentis, et kuna Vanahundi seksi- ja sitanaljad olid omal ajal mõeldud ainult meeste kõrvadele, siis ta leiab ennast naislavastajana naljakas olukorras: „Ma proovin tabada Vanahundi omaaegset hõngu, samal ajal mitte labaseks minnes,“ rääkis Kesonen ning tõi välja, et kindlasti saab Vanahundi prostasid jutte ka käredamalt lavale seada, kui tema seda oma nägemuses teeb.

Seto jutuvestja pärimuse kirjutas jutukogumiku põhjal näidendiks Ott Kilusk, kes pälvis 2017. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse peapreemia setokeelse näidendiga „Kirvetüü“. Etenduse lavastas Helena Kesonen, kunstnik on Mailiis Laur.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 03/08/2018 08:59:07

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia