Küsitlus

Kui suure palga nimel oleksid nõus töökohta vahetama?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Pahased kodanikud lasid hiidkanalaplaani sõelapõhjaks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Keskkonnamõjude hinnangu avalikul arutelul Väimela bistroos pommitasid hiidkanala vastased arendajat teravate küsimustega. Foto: Juri Mirontšuk

360 000pealise kanala Väimelasse ehitamise vastased pommitasid esmaspäeval avalikul arutelul arendajat sedavõrd teravate küsimustega, et kanala ehitamist plaaniv OÜ Lõuna-Eesti Talumuna otsustas pärast seda aja maha võtta, et järele mõelda, kas ettevõtmisega jätkata või mitte.

Keskkonnamõju hinnangu avalikul arutelul Väimela bistroos osales sadakond inimest, kellest paar-kolm aktiivsemat olid rahvale avalikustatud dokumendi põhjalikult läbi töötanud. Lisaks eelmises LõunaLehes esile toodud muinasjutule, nagu puhuks tuul kanakakahaisu vaid arendaja soovitud suunas, küsisid kanalavastased veel mitmeid ebamugavaid küsimusi.
„Reovesi veetakse ümberkaudsetele põldudele, sõnnik ladustatakse Perile, mis on arendajale väga mugav lahendus: kui sitt oma õuele ära ei mahu, viin selle naabri õue, las haiseb seal,” tõi mõned selgituseta jäänud probleemid välja koosolekul osalenud Tuuli Abel. „Lisaks ei saadud vastust küsimusele, kuhu pannakse pesuaineid sisaldav vesi ja millised keskkonnariskid toob kaasa sitahoidla rajamine 30 meetri kaugusele Väimela puurkaevust.”
Kohalikud polnud nõus ka arendaja väitega, nagu oleks kanalale sobiv taristu olemas: pole kanalisatsiooni ega ära seletatud, kust tuleks kanalas vajalik kogus vett.

Kodanikud: kanade arvu kohta valetati!
Koosolekul koorus välja ka arendaja ja vallajuhtide jaoks ebameeldiv fakt, et plaan teha Väimelasse Eesti suurim kanala oli ikkagi teadlikult varjatud saladus.
Pärast keskkonnamõjude hindamise dokumendi väljatoomist on selgunud, et hiidkanalast teadsid enne seda vaid üksikud vallaametnikud ning veel mõned asjasse pühendatud isikud. Lisaks Väimela rahvale tuli plaan üllatusena ka paljudele endistele ja praegustele vallavolikogu liikmetele. Pikaaegne vallavolinik, Parksepa keskkooli direktor, Väimelas elav Ilmar Kesselmann oli koosolekul silmatorkavalt protestimeelne ja põrutas arendajatele otse: „Kogukond on vastu!”
Naaberkülas Navil elav europarlamendi saadik, põllumajanduseuudistega muidu ülihästi kursis olev Ivari Padar väitis sotsiaalmeedias, et kuulis hiidkanalast alles 24. juulil ehk natuke rohkem kui nädal tagasi.
Koosolekul selgus veel, et lisaks Väimela kogukonnale jäeti planeeringu menetlusse kaasamata AS Rauameister ja Võrumaa kutsehariduskeskus. Rauameistri esindaja Ruth Uibo rääkis, kuidas arendaja ja planeerija rääkisid neile, et tuleb 60 000 linnuga väike kanala. Seda, et tegelikult planeeritakse Eesti suurimat munakanafarmi, said nemadki teada alles nüüd. „On mõeldamatu, et Rauameistri sada töötajat hakkavad töötama ammoniaagihaisu sees,” ütles Uibo.
Ka kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus oli seisukohal, et 400 õpilast ja kooli õpetajad ei saa õppida haisu sees. Linnus oli pidanud nõu Eesti maaülikooliga ning sai teada, et haisu saab vältida õppehoones, kuhu ventilatsioon puhub välisõhku, vaid väga suurte investeeringute ja ümberehitustega.
Ka vähesed kaasatud eraisikud väitsid, et neile räägiti kanade arvust 60 000 „või rohkem”, aga kui palju rohkem, seda ei öeldud.
Endisele ja praegusele vallavanemale suunavad kanalavastased etteheitenooli: „Endine vallavanem Georg Ruuda istus koosolekul taganurgas, praegune vallavanem Kalmer Puusepp seisis hiirvaikselt ukse juures ja lahkus mõne aja pärast,” ütles Tuuli Abel. „Kumbki ei öelnud rahvale sõnagi!”

Arendaja ei pea rahva arvamusega arvestama

Kas kanala rajamise protsess edasi läheb, sõltub eelkõige arendajate soovist. Nagu keskkonnaamet juba eelmises LõunaLehe artiklis rõhutas: kui seaduses ette nähtud nõudmised täidetakse, siis ei saa nemad rohkemat nõuda. Isegi ala, milles hiidkanala keskkonnamõju hindama hakatakse, saab arendaja suhteliselt meelevaldselt paika panna. Sellelgi alal võib kanakakahais ületada ette nähtud norme märkimisväärselt sageli.
„Kas lõhnahäiring on oluline keskkonnahäiring ning kuidas seda mõõta, reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse 4. jagu. Kui lõhnahäiring esineb üle 15 protsendil aasta lõhnatundidest (mitte ajada segamini tavatundide või päevadega), on tegemist olulise keskkonnahäiringuga,“ selgitas keskkonnaameti kompleksloabüroo kompleksloaspetsialist Maikel Daniel.
Lõuna-Eesti Talumuna juhatuse liige Tõnu Vetik ütles pärast koosolekut meediale, et rahva arvamust ei saa tähele panemata jätta ning kas ja kuidas hiidkanala rajamisega edasi minnakse, seda hakkab ettevõte nüüd arutama.
Kanalavastased on aga endiselt võitluslikult meelestatud. Kanala vastu on kogutud paberil üle 400 ja internetikeskkonnas petitsioon.ee üle 300 allkirja. Plaanis on teha Võru vallavolikogule ettepanek lõpetada kompleksi detailplaneering. Protestivad kodanikud on vallavalitsust juba ähvardanud, et kui vallajuhid ikka rahva poolele ei asu, siis hakatakse nende tagasiastumist nõudma.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 02/08/2018 10:06:16

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia