Küsitlus
Ilm täna
Võru
18°
Põlva
17°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
18°
Põlva
17°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
21°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
21°
Räpina
20°
Tõrva
20°

Nõukogude tehasesse modernse kortermaja rajaja: kemikaale ega kiirgust pole!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Endisest gaasianalüsaatorite tehasest saab moodne kortermaja. Foto: Urmas Paidre

Nõukogude aja linna au ja uhkuse, üleliidulise alluvusega Võru gaasianalüsaatorite tehase hoonesse kortermaja rajamise ajal on paljud linlased õhku visanud kahtlusi võimalike mürgiste kemikaalide, kiirguse ja muude terviseohtude kohta. Maja rajava firma esindaja aga kinnitab, et mõõtmised on tehtud, vanast jäävat väga vähe järele ja valmivad korterid tulevad üldse Võru linna moodsaimad.

Iga uudis, mis rääkis Võrru endise gaasianalüsaatorite tehase hoonesse rajatavast 68 korteriga elumajast, kogus üsnagi palju kommentaare, mis vihjasid võimalikele terviseohtudele selles. Küll kirjutati „keemiast läbi imbunud galvaanikaosakonnast”, küll vihjati elavhõbeda- ja muude kemikaalide aurudele, küll termokambrites pidevalt purunenud termomeetritele, kust olevat ohtralt elavhõbedat maja peale laiali voolanud.
Lisaks sai LõunaLeht vihjeid telefonitsi, et asi ei pruugi õige olla ning et ehitus olla kiirgusanalüüside tõttu vahepeal lausa seisma pandud.
Püüdsime lähemalt uurida, kuidas siis asjad tegelikult selle ohuga tervisele on ja mida on üle paljude aastate Võrru rajataval uuel kinnisvaraarendusel rahvale pakkuda.
Linnapea Anti Allas tundis igal juhul heameelt selle üle, et Võrru rajatakse nüüdisaegne kortermaja ning avarduvad linlaste võimalused osta endale elamispinda.
„Meie ehitusspetsialist oli arendajatega kontaktis ja soovitas igasuguste rahvajuttude ümberlükkamiseks enne miljonite investeerimist juba ennetavalt kõikvõimalikke analüüse ja mõõtmisi, sest linnalegendid tehases valitsenud saastatud keskkonna kohta on visad kaduma,” meenutas linnapea.


Riigivanema maja renoveerijad
Gaasianalüsaatorite tehasesse tuleva kortermaja arendaja OÜ Multipaneel kohta otsitud info järgi tundub, et tegu on keskmise kaliibriga perekondliku kinnisvaraarendajaga, kes on arendanud maju nii Tartu lähiümbruse asulates kui ka linnas endas. Ajakirjanduse huvi pälvis kõige rohkem muidugi kunagisele riigivanemale ja Postimehe omanikule Jaan Tõnissonile kuulnud kahe maja renoveerimine. Viimase tegi eriti huvitavaks aastaid tühjana seisnud maja hõivamine skvotterite poolt. Tekkinud suhetepuntras omaniku-arendaja, maja omavoliliselt hõivanute, Jaan Tõnissoni seltsi ja linnavõimu vahel oli parim üksteisemõistmine paradoksaalsel kombel just majahõivajate ja omaniku-arendaja vahel.
Uhkusega rääkis Multipaneeli arendusjuht Mait Kuusik LõunaLehele loo sellest, kuidas ei muinsuskaitse ega ka Jaan Tõnissoni järeltulijad ja pärijad uskunud, et nendest vanadest ja lagunenud majadest A. Haava tänaval enam korralikku asja saab. Kui aga majad lõpuks vanade piltide ja jooniste järgi valmisid, olid positiivselt üllatunud mõlemad eespool nimetatud. Kunagise riigivanema järeltulijate esindaja tõi kaugest Šveitsist tänutäheks kohale koguni Tõnissoni pronkskuju ja sealsamas majas kunagi rippunud Eduard Viiralti maali „Viimane söömaaeg”.

Arendaja: keegi pole loll, et investeerib miljoneid niisama
Kui jutt Tartult taas Võru kortermaja arendusele läks, muutus Mait Kuusiku toon tõsiseks. „Kas inimesed, kes räägivad radiatsioonianalüüsi vajadusest, on ikka endale selgeks teinud, mida see üldse tähendab? Et selgust saada, võtsime ühendust keskkonnaministeeriumiga, kus meile selgitati olukorda,” sõnas arendusjuht.
„On looduslik radioaktiivsus ehk radoonisisaldus õhus ja on inimese tegutsemise tagajärjel tekitatud radioaktiivsus. Mõlemat juhtu on kõnealuses majas kontrollitud. Radioaktiivsuse määramisel kasutatakse seadet, mis näitab radiatsiooniarvu eri kohtades. Kahju on lihtsalt, et peame tegelema asjadega, mida on juba tehtud. Ei osanud arvata, et inimeste kadedusel ja väiklusel pole piire,” selgitas Kuusik kiirguse ja selle mõõtmise kohta.
Tõestuseks jalutasime siin-seal majas ringi ning tõepoolest näitas kiirgusmõõdik arendusjuhi käes numbrit 1. Kuni kolmeni pidavat olema täiesti looduslik foon.
Lisaks on Kuusik enne kohtumist LõunaLehele edastanud ametliku õhuanalüüside protokolli, kust on näha, et uuringuid tegi terviseameti Tartu labor juba 13. oktoobril eelmisel aastal, proovid võttis vanemspetsialist Kairit Laksberg.
„Õhuproovid koguti endisest galvaanikaosakonna ruumist happeaurude ja lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse määramiseks. Kogutud õhuproovides jäid happeaurude ning lenduvate orgaaniliste ühendite kontsentratsioonid alla kasutusel olevate metoodikate määramispiiri,” seisab protokollis must valgel.
Nagu Kuusiku jutust selgus, käisid kohapeal kaks endist tehase töötajat, kes näitasid täpselt, kus ja milliseid töid tehasehoones tehti.
„Lasimegi uuringud teha ruumist, kus kasutati vanasti kõige rohkem kemikaale, loomulikult seal midagi üle normi ei olnud,” selgitas arendusjuht ning lisas: „Kuna majal puudus esimesel korrusel põranda all olev soojustus, siis oleme lõhkunud välja kõik esimese korruse põrandad ja soojustanud nii, nagu peab. Seega on veelgi enam minimeeritud võimalus, et põrandal on ladestunud mahakukkunud kemikaalid.”
Mait Kuusik ei jätnud ka märkimata, et enne kui linnapea üldse rääkis võimalikust saastest ja õhuanalüüside vajalikkusest, olid arendajatel need juba omal algatusel palju varem tehtud.
Arendusjuht tõdes, et ükski normaalne ettevõtja ei investeeri ju miljoneid, kui pole kindel igas asjas. „Praeguseks on broneeritud 17 korterit. Huvi on väga suur ning läbirääkimised käivad paljudega. Üks viimaseid broneerijaid oli hetkel pealinnas elav Võrust pärit naiskirjanik. Õnneks on siiski ka Võrus ja siit pärit positiivseid inimesi,” leidis ta helge noodi.


Esimene arendus üle paljude aastate
Mait Kuusik on kindel, et Võrus tasub uusarendusega tegelda küll. „Ma arvan, et meil on vennaga alati nii hea kõhutunne olnud, et ega me valesti midagi teha saa. Keegi pole siin linnas 10–12 aastat midagi uut arendanud. Jälgisime, et eelmisel aastal läksid Võrus müügiks korralikud korterid enam kui 1000 eurot ruudu eest. Korterid olid korralikud, aga majad olid ju vanad. Sealt saimegi kindluse, et tasub siin arendada küll. Et isegi kui müük ei lähe 1150–1200 eurot ruudu eest, saame alla tulla isegi kuni 900ni ja kõik jäävad elama. 26 korterit on valulävi – kui need müüme, jääme vee peale,“ rääkis ta.
Hea näitena tõi Mait Kuusik tõsiasja, et kuigi Võrus elab enam kui 12 000 inimest, ei leidvat ta linnast ehitajatele üürikortereid. Võrdluseks: Tartus on sada tuhat inimest ja üürikortereid umbkaudu 500. „Selline suhtarv on müstika!”
Multipaneel hakkas Võru vastu huvi tundma aga juba varem: neli aastat tagasi soetati Karja tänaval kunagine polikliinikuhoone, kuid muinsuskaitse ja arendaja erinevate nägemuste tõttu sellest on projekt praegu külmutatud.
„Aga see maja siin,” viipas Kuusik arendatavale majale Tamula ääres, „määrab ära, mis Võru elamuturul toimuma hakkab. Kui need korterid ostjaid ei leia, siis ei ehitata siia enam ühtegi maja veel järgmised 10–12 aastat!”
Arendaja arvates levitavad pahatahtlikke jutte maja kohta inimesed, kes ei suuda ise sellesse korterit soetada.
„Hinnad on meil selles majas 900–1300 eurot ruutmeeter. Näidiskorteri soovime valmis teha jaanipäevaks. Praeguse müügitempo juures usun, et septembriks on kõik järvepoolsed korterid juba müüdud. Ei tea, kas Võrus ongi üldse mõni korterelamu, kus on põrandaküte, mida juhib automaatika vastavalt toatemperatuurile? Juba küttearvetelt hoiab uus omanik aastas kena kopika kokku. Lisatasu eest on võimalik paigaldada ka jahutussüsteem,” loetles arendaja maja võlusid.
„Meie majas jäävad sisuliselt alles ju ainult postid ja vahelaed. Uued parklakatted, uued torustikud, uus ja huvitav fassaad, uus soojustatud katus, uus elektrijuhtmestik, liftid ja muud tänapäevased tehnilised lahendused peaks looma võrukatele ja teistelegi hea võimaluse lõpuks soetada kaunis ja väärikas kodu. Ja see vaade Tamulale on omaette väärtus,” kirjeldas ta.
Kuusik juhtis tähelepanu ka sellele, et Tallinnas renoveeritakse praegu vana Volta tehast, mis on konstruktsioonilt sama kui Võru endine tehasehoone.
Projekti edukusse usub ka Võru soojatootja Danpower, kes tõi oma kulu ja kirjadega ehk ligemale 150 000 euro eest soojaühenduse majja lootuses see tulevikuaastatega kuhjaga tasa teha.
„Kui see ei ole vaade, siis mis siin Võrus üldse vaade on?” õhkas Kuusik jutuajamise lõpus ja suunas pilgu kolmandalt korruselt päikesekiirtes sillerdavale Tamula järvele.


VGT – ühe ajajärgu sümbol
Just sellise pealkirja all kirjutas LõunaLeht 2004. aastal, et kindla peale pole ühtegi Võru inimest ega kogunisti võrumaalast, kellele need kolm tähte – VGT – midagi ei ütleks.
„Minuealised mäletavad selle ehitamist, paljud on selles ise töötanud, nii mõnelegi tänasele töömehele on see lausa eluaegseks töökohaks olnud,” kirjutas toona Ülo Tootsen. „VGT oli Võru linna au ja uhkus. Kui palju kordi olen minagi seal oma ajakirjanikuelu jooksul uudislugusid tegemas käinud. Ja alati oli, millest ja kellest kirjutada või keda filmida. Sest ta oli oma aja kõrgeima tehnoloogiaga aparaaditehas mitte ainult Eestis, vaid kogu tollases Liidus.”
Võru gaasianalüsaatorite tehas, aparaaditehas Võrus, rajati 1959. aastal, peakorpus valmis 1962. ASi VGT juhatuse esimees ja direktor Einar Kuuse kinnitas 2004. aastal: „Nagu 40 aastat tagasi, nii teeme tänagi ikka nii gaasianalüsaatoreid kui teisi aparaate, lisaks mitut liiki muid tooteid. Minu teada on see Eestis ainus ettevõte, mis oma kunagise profiili on tänaseni säilitanud, jäänud puhtalt omamaiste ettevõtjate omandiks. Ei ole kuulsaid RET-e ega Eesti Kaableid, Tartu ega Tallinna aparaaditehaseid. Kuigi toodetakse ehk samalaadseid asju, pole need enam Eesti ettevõtted – nagu Elcotec näiteks. On puhtalt allhankelised ettevõtted, mis sõltuvad välismaisest kapitalist ning välisomanike suvast.“
Eesti ehitusturu kodulehekülje andmetel tegeleb AS VGT alates 1993. aastast gaasianalüsaatorite tootmise ja metallide lõiketöötlemisega, seadmete projekteerimise, tootmise, remontimise ning jae- ja hulgimüügiga, kuid traditsioonid mõõteriistade tootmise ja metallitöötlemise (lõikamise) valdkonnas ulatuvad aastasse 1959, Võru gaasianalüsaatorite tehase aegadesse.

Kuus aastat hiljem, 2010. aastal on LõunaLeht olnud aga juba sunnitud kirjutama loo ettevõtte pankrotist ja sellest tulenevatest probleemidest.

 

Autor: Urmas Paidre, urmas@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/06/2018 09:59:03

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia