Küsitlus
Ilm täna
Võru
18°
Põlva
17°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
18°
Põlva
17°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
21°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
21°
Räpina
20°
Tõrva
20°

Külaelanikud võitlevad suure kruusakarjääri vastu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mäe otsa, kust ettevõtja Aigar Palm soovib nüüd juba ametlikult 536 000 m³ kruusa kaevandada, on ta tiigi kaevamise sildi all juba piraka augu kaevanud, mille sügavamatesse kohtadesse on kogunenud ka veidi vihmavett. Foto: Tuule Müürsepp

Kruusaveokid lõhuvad teed, müra ja tolm rikuvad elukeskkonda ning takistavad mahepõllumajandust – need on mõned põhjused, mistõttu Võrumaa Antsla valla Ruhingu küla elanikud võitlevad külla plaanitava suure kruusakarjääri vastu. Lisaks kõigele on ettevõtmise taga seesama nipimeister, kes on tiigi kaevamise sildi all sinna sisuliselt juba kruusakarjääri rajanud.

„Suured kruusamasinad muudkui voorivad, pole ka mingi ime – 11. juunil saab tiigi kaevamise ettekäändel kruusa väljavedamise luba otsa,” märkis kahe väikese lapse ema Mai Uus, kes on aastaid võidelnud naaberkinnistul toimuva kaevandamise vastu. „Vaadake ise pildilt, on siis nüüd tiik valmis või?!”
Naabriks on OÜ Palmeks omanik Aigar Palm, kes on suutnud aastaid keskkonnaametnikke haneks tõmmata, väites end kaevavat mäe otsa kaht hiigeltiiki. Abiks on talle olnud endise Urvaste valla soosing: kuigi odava ehituskruusa saamise skeem tuli avalikuks, keeldus vald tühistamast tiikide kaevamiseks antud ehitusluba.
Lõpuks läks nipimeistril jalgealune siiski nii tuliseks, et ühe „tiigi” lõpetamiseks ehk veel 8000 m³ kruusa väljavedamiseks loa saamiseks tuli tal keskkonnaamet kohtuskäiguga ära hirmutada. Seejärel asus ärimees lõpuks taotlema ametliku kruusakarjääri rajamist.
Eelmisel reedel riputas keskkonnaamet ametlikesse teadaannetesse üles teate, et on võtnud menetlusse OÜ Palmeks Ruhingu kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse. Samuti on jõudnud aktiivse maavarana arvele mäeeraldis pindalaga 9,30 ha, milles sisalduva ehituskruusa kaevandatav tarbevaru on 536 000 m³. 15 aasta jooksul soovib OÜ Palmeks kaevandada igal aastal kuni 40 000 m³ kruusa (kasutusalad on teedeehitus ja ehitus).
„Mida te torgite teiste elu, elage igaüks oma elu!” sähvas Aigar Palm küsimuse peale, kuidas tiigi kaevamise huvist järsku kaevandamishuvi sai. No aga kas tiik ikka ka valmib? „Mis tiik? See on mu enda asi, kas ma teen tiigi või mis ma teen! Ma ei tule vaatama, mis sul seal kodus on!”

Külaelanikud: tööstusala pole siia ette nähtud!
„Saan aru, et päevas hakkaks Antsla-Kanepi teel voorima 20 suurt kruusamasinat täislastis ja 20 tühjalt tagasi,” ütles Mai Uus murelikult. Kui ta koos teiste naabritega keskkonnaametilt teate sai, et 14 päeva jooksul saab karjääriplaanile vastuväiteid esitada, siis need ka ühiselt esitati.
Karjäärivastaste argumentidena tõid külaelanikud veel välja, et piirkond on suhteliselt tiheda asustusega väiketalude ala ning endise Urvaste valla üldplaneeringus ega arengukavas ei olnud ette nähtud Ruhingu külla tööstusala rajamist. Kaevanduse rajamine välistaks lähedal asuvatele taludele paljud ettevõtlustegevused, näiteks turism, toitlustus, mesindus, maheviljelus, loodusmatkad jne. Kaevandamistegevus mõjutab ka negatiivselt Ruhingu küla kinnisvara väärtust.
Ruhingu külaelanikud saatsid pöördumise nüüd juba uuele, Antsla vallavalitsusele ja -volikogule. Lisaks maanteeametile, kes just maadleb Antsla-Kanepi tee lagunenud mustkatte parandamisega.

Vald ei kiirusta seisukohta võtma
Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp ütles, et vallavalitsus jätab kruusakarjääri kohta arvamuse avaldamise volikogule, kelle pädevuses see on. „Ootame ära, kuni keskkonnaamet koostab ja saadab loaandmise eelnõu, seejärel on vallavolikogul aega seisukoha võtmiseks kaks kuud,” selgitas ta.
See tähendab, et vald ei toeta külaelanike soovi loa eelnõu üldse mitte algatada.
Kurmet Müürsepp ütles, et kuna endine Urvaste vallavolikogu otsustas, et soovib enne kruusakarjääri loomist keskkonnamõjude hindamist (KMH), siis sama soovi toetab ka uus vald.
Urvaste vallavolikogu aseesimees Merike Prätz lisas, et võtab teema arutlusele ka järgmisel nädalal valla eelarve- ja majanduskomisjonis.
Vallavolikogu liige Raivo Vallner lisas: „KMH-d tulekski keskkonnaametilt jätkuvalt nõuda, sest KMH käigus saab analüüsida kõiki elanike poolt esile toodud probleeme ja nende võimalikke lahendusi, st milliseid lisatingimusi on põhjendatud loale lisada.”
Aigar Palmile antud tiigi kaevamise ehitusloa tühistamist pole Antsla vald kaalunud, kuigi seaduse järgi on vallal selleks õigus, kui ehitatud pole seda, milleks luba on välja antud.

Vald võib eelistada ka elanike huve
Vähemalt kahel korral on asunud oma elanike seisukohta toetama endine Sõmerpalu vald, edastades keskkonnaametile planeeritud kruusakarjääri vastase seisukoha juba enne uuringuloa taotlust. Näiteks 30. märtsil 2017 otsustas volikogu mitte nõustuda geoloogilise uuringu loa andmisega Alakülä uuringuruumis. „Sõmerpalu valla üldplaneering on määranud käsitletava ala rohevõrgustiku alaks. Uuringualal tulevikus võimalikuks kaevandamiseks loa andmine ei leia tõenäoliselt elanike toetust,” seisis eitava otsuse põhjenduses.
Maanteeamet andis LõunaLehele teada, et Ruhingu karjääri loomine puudutab neid ja maanteeamet palub end keskkonnaametil kaasata kaevandamise loa menetlusse.
Keskkonnameti maapõuebüroo maapõue peaspetsialist Martin Nurme ütles, et on veel vara öelda, kas OÜ Palmeks saab Ruhingu külla ametliku kruusakarjääri teha.
„Taotlus vastab nõuetele, kuid seda, kas arendaja saab kaevandamisloa ja milliste piirangutega, on veel keeruline öelda,” selgitas ta. „Kaevandamisloa andmise keeldumise alused sätestab maapõueseadus ning menetluse käigus selgitataksegi välja, kas mõni neist esineb Ruhingu puhul.”
Maapõueseaduse § 34 järgi on keeldumise alusteks lisaks juriidilistele vastuoludele järgmised asjaolud: kui loa taotleja esitab tegelikkusele mittevastavat teavet; luba taotletakse maa-alale, kus asub kaitstav loodusobjekt või kultuurimälestis; prognoositavad kaevandamise kahjulikud mõjutused või teistele isikutele tekitatav kahju on suurem kui saadav kasu; kui kaevandamine tekitab olulist kahju keskkonnale.


Karjääride rajamine Kagu-Eestisse on hoogustunud

Praegu on kaevandamisloaga karjääre Põlva maakonnas 26, Võru maakonnas 51 ja Valga maakonnas 42.
Kui 2017. aasta esimese kümne kuuga anti Kagu-Eestis välja kaks uut kaevandamisluba (Valgamaal Oriku liivakarjäär ja Puka-Teeristi kruusakarjäär), siis sealt edasi kuni tänaseni juba viis (Himmaste liivakarjäär, Laiavangu II kruusakarjäär, Neeruti kruusakarjäär, Helmi-Aakre II kruusakarjäär ja Säre liivakarjäär)
Lisaks on menetluses Võru vallas Sammuka, Jaani V, Varese III ja Kurgsoo uuringulubade taotlused, Kanepi vallas Krüüderi VI uuringuruumi uuringuloa muutmise taotlus. Tõrva vallas on esitatud taotlus Puide uuringuruumile, Otepää vallas on menetluses Neeruti VIII ja Siimu IV uuringuruumi taotlused.
Uute kaevandamislubade taotluste menetlus on käimas järgmistel mäeeraldistel: Võru maakonnas Räpo mäeeraldisel ning Põlva maakonnas Sõreste III liivakarjääri ja Krüüderi V liivakarjääri mäeeraldistel. Kaevandamislubade muutmiste menetlused on käimas Võru maakonnas Põdrasoo turbatootmisalal, Nogopalu IV ja Loosi II mäeeraldistel ning Põlva maakonnas Kadaja II ja Meelva mäeeraldistel.
Allikas: keskkonnaamet

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/06/2018 09:51:33

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia