Küsitlus
Ilm täna
Võru
18°
Põlva
17°
Otepää
17°
Tartu
17°
Antsla
18°
Valga
18°
Räpina
18°
Tõrva
17°
Võru
18°
Põlva
17°
Otepää
17°
Tartu
17°
Antsla
18°
Valga
18°
Räpina
18°
Tõrva
17°
Võru
14°
Põlva
15°
Otepää
14°
Tartu
14°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
15°
Tõrva
14°

200 tooni õieilu järveäärse metsa all

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Urmas Roht nuusutab 'Goldtopas' õisi. Foto: Ülle Harju

Räpina aianduskooli õppemajandi uus juht Urmas Roht (59) on Ihamaru lähistel asuvasse kodutallu kasvatanud üle 200sordilise rododendronikollektsiooni, mis on just nüüd täies õieilus.

„Istutasin esimese rododendroni viis aastat tagasi, see on juba üle meetri kõrge ja õitseb kõvasti,” rääkis Urmas Roht, poseerides koos roosades õites puhmaga, mis võib kasvada kuni kahemeetriseks.
Rododendroniaed sai märkimisväärset lisa 2015. aasta kevadel, kui Roht tõi Saksamaalt Räpina aianduskooli aeda 20 uut lubja- ja külmakindlat InKaRho-rododendroni sorti, mis seal just välja aretatud said. Aianduskooli toodud rododendronid jäid sinna kenasti pidama ja huvilised saavad just nüüd nende täit õiteilu imetleda.
Enda rododendroniaeda käib Roht igal aastal Saksamaal täiendamas. Et lubjakindel on siiski vaid osa sortidest, siis on tema rododendroniaed rajatud nende taimede loomulikku keskkonda – turbamullal kasvava metsa alla väikese järvekese kaldale. Sealsamas kasvab ka rododendroni eestimaine sugulane sookail.
„Proovisin alguses rododendroneid kasvatada ilma aiata, aga kõik, mille kevadel istutasin, need talvel kitsed ära sõid!” märkis Roht ja lisas kitsede aadressil ka mõne krõbedama sõna. „Alguses sõid ainult suvehaljaid sorte, lõpuks hakkasid juba igihaljaid ka sööma! Üle-eelmisel sügisel tegin hektarile aia ümber ja nüüd saab juba õisi näha.”
200 sorti on rododendronifännile vähe. „Korralik kollektsioon võiks olla nii 300 ja ülespoole,” rehkendas Roht, kes on elukutseline dendroloog. „Siht on kindel, aga plaan saab teoks ehk mõne aasta jooksul.”
Tema sõnul on rododendronite kasvatamine praegu Eestis moes. „Mõnel on uskumatult suuri kollektsioone, sellisel mehel nagu Mihkel Saar on Tallinna lähedal ligikaudu 300 sorti, umbes 50 sordiga kollektsioone on päris palju, üks isegi siinsamas Kanepi vallas,” seletas Roht.
Värvitoone on rododendronitel palju, aga Urmas Rohu sõnul on suvehaljad sordid rohkem kollakates-oranžikates toonides, mõned ka valged või rohelised, igihaljaste sortide toonid on lillast punaseni, mõni üksik on valge.
Rododendroneid on Urmas Rohu andmeil looduses kokku loetud üle 400 liigi, neist enamik kasvab Hiinas. Eestis kasvab probleemideta sadakond liiki ja umbes kuni 300 sorti, mis õige hooldamise korral Eestimaa ilmale ja talvele enam-vähem vastu peavad.
„Isegi mul, Eestis kõige külmemas kohas. Kui mineva talve külmarekordiks mõõdeti Eestis -28,7, siis mul näitas kraadiklaas -29!” märkis Urmas Roht. Ta nentis, et mõni sort ei elanud külma üle ka, aga enamik küll.
„Õrnakene ta muidugi on,” möönis rododendronite peremees. „Kõige raskem on igihaljastega, kevadine päike põletab nende lehed ära. Neid peab katma või siis juba istutama sellisesse kohta, kus mingi hoone või puu on päikesevarjuks.”
Just tänavu on Rohu sõnul olnud palju kahjustusi, sest veebruari teise poole ja märtsi päike oli väga intensiivne. „Ka okaspuud on just tänavu saanud märkimisväärselt kahjustada,” nentis dendroloog.
InKaRho-rododendronid võib panna kasvama tavalisse lillepeenrasse, muld võiks Urmas Rohu soovitusel olla lehekompostimuld, pealt okaspuukooremultšiga kaetud.
Sookail on mürgine, kas ka rododendron? „Mõned liigid tõesti on,” seletas Urmas Roht. „Väga ilusate õitega on kollane rododendron, aga sellel on isegi mesi mürgine. Omal ajal olevat ära surnud rododendronimett söönud Vana-Rooma leegion (4200 jalaväelase ja 300 ratsanikuga sõjaväeosa).”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/06/2018 09:42:42

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia