Küsitlus

Mida teed Läti taaraga?

Ilm täna
Võru
20°
Põlva
20°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
19°
Valga
20°
Räpina
20°
Tõrva
20°
Võru
23°
Põlva
23°
Otepää
23°
Tartu
24°
Antsla
23°
Valga
24°
Räpina
23°
Tõrva
24°
Võru
20°
Põlva
19°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
19°
Valga
19°
Räpina
20°
Tõrva
18°

Kisuks tangidega ise oma hamba välja?!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Katkise hambaga tuleks ikkagi hambatohtri juurde minna.

Riiklik hambaravitoetus ei paista kõigi kodanikeni jõudnud olevat, nimelt on rahva seas tekkinud arutelu, mil viisil saaks ise oma valutava hamba välja tõmmata. Hambaarstid paluvad jumalakeeli seda mitte teha.


„Olen püüdnud endalt ise hamba välja kiskuda mingite tangide või näpitsatega. Kas kellelgi on kogemusi?” kõlas noore meesterahva abipalve Facebookis. Naljahambad soovitasid probleemne koht rusikaga üle käia lasta. See lahendus hädalisele ei sobinud, kuna tema hinnangul jääb põletikku tekitav „konts” ikka lõualuu sisse muret tekitama.
Veel pakuti hambavalu käes vaevlejale lahkelt vana kooli naelatange. „Neil oma kuju tõttu hea haare. Tuimestuseks soovitan morfiini virutada. Selle puudumisel sobib ka eeter. Olen kloroformiga proovinud, aga siis jäi töö tegemata. Ja pea meeles, ise tehtud on alati hästi tehtud!” kõlas nõuanne.

Tohtrid hoiatavad
Hambaarstid nentisid, et vanasti eemaldasid üldsegi sepad inimeste hambaid, mitte hädasolija ise. Võru Kesklinna Hambaarstidelt tuli vastuseks, et ise hamba eemaldamise korral ohustab inimest infektsioon. „Inimesed on väga leidlikud ja kodused eemaldusvahendid võetakse ilmselt kohe käiku. Logisevad hambad tulevad tavaliselt ise ära, kuna luu on taandunud. Meie juures algab hamba eemaldamise hinnakiri 35 eurost ja liigub 60 peale välja, kui on tegu raske juhtumiga.”
Tartu Maxilla kliiniku kõneisik Jette-Kristina Tammist sõnas, et mitte mingil tingimusel ega mitte üheski olukorras ei tohiks keegi kodustes oludes endal hambaid eemaldada. „Sel tegevusel võivad olla väga tõsised tagajärjed ja komplikatsioonid.” Kliiniku hinnakirjas maksab hamba eemaldamine 40 eurot. Murdunud hamba raskendatud eemaldamine kergitab kukrut juba 75 euro võrra.
Vana-Antsla hambatohter Heli Põldsepp ütles, et igasugused protseduurid peaksid käima hügieenireegleid järgides ja spetsiaalseid instrumente kasutades. „Kindlasti peab eemaldajal olema kutseoskus. Vastasel juhul ohustab patsienti põletikuoht ning suuremat sorti verejooks. Isetohterdaja peab enne omandama esmaabioskused,” hoiatas ta.
Põldsepa hinnangul pole pärast hambaravihüvitise kehtestamist meeletut tormi joostud. „Pigem on see kultuuri küsimus, kas inimene hoolitseb oma suu eest. Siinkohal ei määragi rahakoti paksus alati kõike. Valdav osa kliente on siiski vanemaealised ja nende puhul täheldan väga kõikuvat taset oma hammaste tervise eest hoolitsemisel,” rääkis tohter.
„Kui täiskasvanu hammas suus juba liikuma on hakanud, siis peitub tõsisem põhjus mujal,” juhtis üks arst tähelepanu. „Rumalusel pole piire ja ise hammast eemaldada pole sugugi mõistlik. Hambajuured pole ju sirged! Võib juhtuda, et inimese halvad elukombed viivad tal hambad suust.”

Absurdne hüvitissüsteem
Hambaarstide liidu president Marek Vink oletas, inimesed eemaldavad ise oma hambaid rahanappuse tõttu. „Probleemi lahendaks Eesti Hambaarstide Liidu tehtud ettepanek, et riiklik hambaravitoetus jõuaks iga inimeseni ilma 50% omaosaluseta,” ütles ta. „See võimaldaks hambaarsti poole pöörduda 40eurost omaosalust maksmata. Lisaks takistab riik inimeste hambaarstile jõudmist, piirates hambaravihüvitise kasutamist ainult haigekassa lepingupartnerite juures. Miks ei tohi riigi poolt ette nähtud ja palju reklaamitud toetust kasutada minu täiskasvanud patsiendid?”
Vingi hinnangul ei ole loomulik jooksutada inimesi mööda hambaarste, et toetus kätte saada. „Kui inimene võib omale valida perearsti, siis miks ta ei tohi omale hambaarsti valida?” küsis ta. Marek Vingi sõnul soovivad hambaarstid pakkuda kvaliteetset teenust ja saada hambahaigused kontrolli alla. Ta avaldas lootust, et liidu sõnumeid võetakse kuulda ja inimesed ei peaks end ise kodus ravima. „Haige hambaga peab tegelema professionaal, kellel on selleks vastavad oskused ja vahendid.”
Liidu juht ei usu, et Eestis on hammaste kodus ravimine väga levinud, kuigi vastavaid esmaabikomplekte on ta apteekides müügil näinud küll. „Aga hambaarst sellist komplekti heaks ei kiida, sest sellest võib kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu sündida,“ tõdes ta.
„Kui täidis hambast välja tuleb, siis on selleks ju ka põhjus. Tavaliselt on selleks hambaluu mädanemine ehk kaaries. Aga kodus enne pöidlaga täidismassi hambasse surumist ju hammast sellest põletikuollusest ära ei puhastata. Nii pannakse hambaauku tropp, mida võib võrrelda kääriva veinipudeli korkimisega. Juhul kui sellise ajutise korgiga mõne nädala jooksul professionaali poole ei pöörduta, võib mädasurve hambajuurekanali süsteemi kaudu lõualuusse ja kaugemalegi tungida. Kokkuvõttes võib „kodune hambaravi“ isegi eluohtlik olla,” hoiatas ta.
Eesti Hambaarstide Liit on seisukohal, et hambaravitoetuse vajaduspõhisust peaks hindama kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja sotsiaalameti kaudu peaks neid inimesi ka aitama. „Nii saame garanteerida, et teenus jõuab tõeliste abivajajateni ja nad saavad oma probleemidele vähemalt leevendust,” sõnas liidu president.


Erakorraline abi on tasuta
„Vältimatu hambaravi on kõigile, sealhulgas ka ravikindlustuseta inimestele, tasuta ning vajaduse otsustab arst,” ütles haigekassa kõneisik Kaidi Kasenõmm. „Näiteks kuuluvad vältimatu abi alla suures põletikus hamba väljatõmbamine ja mädakollete avamine. Vältimatut abi ei osuta siiski mitte iga hambaarst ja seda tuleb enne külastust kontrollida.”
Ta tunnistas, et täiskasvanute hambaravi oli eelmise aasta suveni võrdlemisi erandlik tervishoiuvaldkond, mille teenuseid riik inimestele ei hüvitanud. „Seepärast ei ole haigekassa selle ajani saanud hambakliinikutelt ka raviarveid, mille järgi teenuseid ja täiskasvanute suutervist kaardistada. Meie partnerite hambaarstide kaudu teame, et inimeste suutervis on väga erinev. Hambaravi on eriti kulukas, kui hammaste eest ei ole regulaarselt hoolt kantud,” nentis Kasenõmm.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tehtud elanike uuringust selgus, et vähemalt kord aastas või sagedamini käib hambaarsti juures 42% elanikest. Ühe kuni kolme aasta jooksul käib kontrollis 80% elanikest. Harvem kui kord kolme aasta jooksul jõuab hambaarstile 20% elanikest. Neil paluti põhjendada oma otsust. Peamiselt toodi välja tuntavate probleemide puudumist ja hambaarstiteenuse kallidust.
Haigekassa on asunud seda probleemi hüvitise pakkumisega leevendama. „Täiskasvanute hüvitis on esimene samm selles suunas, et julgustada inimesi minema üle pika aja enda suutervist kontrollima. Soovime vältida tõsisemate probleemide teket ja tuletada hambaarsti abil meelde suuhoolduse põhitõed,” rääkis Kaidi Kasenõmm.

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/03/2018 09:32:09

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia