Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
24°
Põlva
23°
Otepää
22°
Tartu
23°
Antsla
23°
Valga
24°
Räpina
23°
Tõrva
23°
Võru
24°
Põlva
23°
Otepää
22°
Tartu
23°
Antsla
23°
Valga
24°
Räpina
23°
Tõrva
23°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
14°
Tartu
14°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
13°
Tõrva
14°

RMK plaanib populaarsete puhkekohtade ümbruse paljaks raiuda

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kooraste külavanem Urmas Kivirand näitab 10meetrise mõõdulindiga, kui palju puid RMK järve äärde kasvama jätab. Foto: Ülle Harju

RMK on hinnanud maaliliste Kooraste järvede ümber kasvava metsa küpseks ja kavatseb selle maha võtta, kuigi järvede ääres on RMK enda populaarsed lõkkeplatsidega puhkekohad. Et tegu on tundliku teemaga, korraldas RMK kohalikele kaasamiskoosoleku, mis kujunes osalenute hinnangul pigem infotunniks.

„See on siiski suur samm edasi, et RMK üldse kohalikke oma plaanidest informeeris,” tunnustasid riigimetsa majandamise keskuse töötajatega kohtumist Kooraste külavanem Urmas Kivirand ning Rein Ahas ja Maido Puna, kelle maakodud Koorastes asuvad. Tavaliselt saavad kohalikud metsaraiumisest teada sel viisil, et näevad harvestrit metsas ragistamas.
„RMK peab järjest olulisemaks metsade majandamise alast dialoogi kohaliku kogukonnaga,” põhjendas uuenduslikku kohalike kaasamist RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg.
„RMK metsaülemad on määratlenud kõrgendatud avaliku huviga alad (edaspidi KAH alad). Kooraste piirkond on samuti selliseks alaks määratud, kuna seal on vaheldusrikas maastik arvukate järvede ja ojadega. Seal on palju küpset majandusmetsa, mida vaja raiuda ja uuendada. Lisaks sellele on tegu aktiivse matka- ja metsapuhkuse piirkonnaga. Seal on aktiivne ja toimekas kogukond, kellega tahame nüüd ja edaspidi, igal aastal, järgneva aasta olulisemad tegevused (raied, metsateede ja puhkeobjektide rekonstrueerimine) läbi rääkida,” jätkas ta.
RMK raieplaani kuulub lähiaastatel Kooraste Kõverjärve ja Linajärve ümbruse lageraie (joonisel sinisega). Esimesed hektarid võetakse maha juba tänavu (joonisel kollasega).
„No saime teada, et mets võetakse maha niikuinii, ainuke vastutulek on see, et tavapärase kümne seemnepuu asemel jäetakse hektarisele langile kasvama 20 puud ja me saame need ise välja valida,” võttis läbirääkimiste teema kokku Urmas Kivirand.
„FSC sertifikaat nõuab RMK-lt ikkagi reaalselt kogukonnaga arvestamist, mitte lihtlabast informeerimist,” leidis Maido Puna. „Kooraste inimeste hinnangu kohaselt on raied meie metsades olnud ülemäära intensiivsed ning siinkohal on oluline vaadata mitte ühe aastakäigu vaates, vaid vähemalt kümne aasta perspektiivis. Saalist kõlas mitmel korral ka, miks ei võiks neis looduslikes paikades, kus metsad on pigem olnudki ajalooliselt laaned ja rägastikud, kus laiuksid 200-aastased metsad, kus rägastikes oleks tagatud liigirikkus ja -rohkus, olla riigi metsakava seda kõike arvestav. Vastus kohalikele oli, et RMK ülesanne on metsa 100% majandada (loe: teenida 100% selle pealt raha).”
Puna juhtis tähelepanu ka asjaolule, et RMK raiealade piirkonnas asuvad vääriselupaigad ja kasvavad III kategooria kaitsealused liigid. Riiklikult on määratud, et Kooraste Kõverjärv ja selle lähiümbrus on kaitstud Natura 2000 loodusala vööndiga.

RMK: raiumata ei saa jätta!
Kõverjärve äärde on RMK ise ehitanud lõkkekohtadega puhkeplatsid. Miks pole RMK-l võimalik jätta neid alasid puutumata?
„Metsade mõistlik majandamine ja metsapuhkuse võimalused majandusmetsades ei ole vastandid,” leidis Tiit Timberg. „Ala puutumata jätmise korral kasvaks seal aastakümneid sarapuuvõsa, mis järjest hõrenevas puistus võtaks võimust.”
Timberg väitis, et RMK kavandab seal küll raieid igaks aastaks, aga see on raiumiseks „mõõdukas tempo”. „Kõverjärve-äärse tänavuse raielangi piirid vaatasime veel nädal enne kaasamiskoosolekut kolleegidega üle, säilitame kõik raielanki läbivad rajad ning jätame järve äärde raiest puutumatu puhverriba,” seletas ta.
Veeseaduse järgi on järvedel-ojadel veekaitsevöönd kümme meetrit tavapärasest veepiirist. Urmas Kivirand võttis kümnemeetrise mõõdulindi ja näitas Kõverjärve-äärses RMK puhkekohas piltlikult, mitu puud järve äärde kasvama jääks. „Esimene tugevam torm murrab need üksikud puud maha,” ohkas ta.
Kuna sügisel avaldas LõunaLeht droonifoto samuti Kooraste kanti tehtud RMK hiidlangist, siis on kohalikud mures, et sarnane vaatepilt võib peagi avaneda ka järvede ümber.
„Sellistes kasvukohtades võib lageraielangi pindala olla kuni seitse hektarit,” selgitas Tiit Timberg. „Tavapärases olukorras võib uue langi teha eelmise langi kõrvale, uuenemist ootamata. RMK langid Kooraste KAH-alal jäävad kahe-kolme hektari piiridesse ja uut lanki ei raiuta enne, kui eelnev raiesmik on uuenenud. Praktikas tähendab see seda, et uue langi saab teha eelmise kõrvale nelja-viie aasta möödudes.”
Tiit Timberg tõi välja, et KAH-alade erikohtlemine on ka see, et raidmed (oksad-ladvad) korjatakse kokku, veetakse ära ja kasutatakse energiapuiduks.
Kooraste külarahvas peab RMKga alanud dialoogi oluliseks ja ei plaani minna Kõverjärve äärde end puude külge aheldama või neid ööpäev läbi lõkketule paistel valvama, nagu tehti Tallinnas hõberemmelga ümber.
Nii lepitigi RMKga kokku, et kogukond asub kasvama jäetavaid puid välja valima ning iga aasta lõpus toimuvad sarnased kaasamiskoosolekud nagu nüüdnegi.
Küll olid koosolekul osalenud kohalikud üllatunud, et RMK saadetud protokollis puudusid täielikult koosolekul kõlanud raievastased ja lankide suurust kritiseerivad kommentaarid.
„Loodan, et riiklik metsapoliitika siiski kunagi muutub looduse hoidmise, mitte ekspluateerimise poole,” ütles Rein Ahas.

Avaliku metsaregistri viide kodukoha raiekohtade vaatamiseks: https://mets-ave.envir.ee.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/01/2018 10:05:43

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia