Küsitlus

Kes on väärt rohkem tunnustust?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

LõunaLehe reportaaž kuumast Võru ööelust. Bevegas potsatavad naised sülle nagu küpsed ladvaõunad!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Elumees pakub pinget ka hõbehalli kiharaga fännidele. Foto: Sten Sang

Reedel tantsitas võrukaid Mäe tänava popis Bevega baaris hurmav Elumees. LõunaLehe 33aastane reporter tundis end keskealise klientuuri seas kui punapõsine poisike. See aga ei seganud sätitud naisterahvastel end otse kirjatsura sülle istuma sättimast.

Aknaklaas võngub kaasa
Saabun Tartust Võru peopaiga ette natuke enne südaööd. Samal hetkel keeratakse teisel korrusel bass korralikult peale ning aknaklaasid plärisevad paljutõotavalt. Baari ette keeravad kolm taksot, millest ühe juht viib teisele paberisse keeratud pudeli. Ju siis oli kokkulepe selline, jõuan mõelda.
Nurga tagant ilmuvad kontsaklõbinal häälekad noorikud, kes soovitavad kõval lauluhäälel kõlades omale Škoda osta. Ilmselt on tegu autosalongi sekretäridega, panen peas paika. Väike julgustusrüübe hinge alla varutud, astun oma elus esimest korda kurikuulsa meelelahutuskoha kaaruksest sisse. Üleval tervitab piletimüüja ja korjab lahkelt üleriided seljast. Riietest loobumine on hea mõte, kuna hoogsad paarid on juba saali kuumaks keerutanud.

Esineja on oluline
Muusika peksab valjult ja tantsuplatsil vihuvad keskealised duod hoogsalt poognaid joonistada. Tooni annavad 40+ vanuses kõhukad naerusuised meeshinged, kes naisi vilkalt tantsitavad. Kuidagi kõhedaks teeb oht end nende sülelusse heita ja tõmban hoopis käekõrvale õhtu esimese naisterahva.
Sirle (40) töötab õpetajana ning tuli end arginädalast lõõgastama. Oma külastuste sageduseks hindab ta ühte korda nelja kuu jooksul. „Sätin peoplaanid paika just esinejat arvestades,“ selgitab ta. Uurin, kust ometi tema saab selle salapärase esineja teada. Ise nägin kurja vaeva Google’i abil ja ikka ei suutnud välja puurida baari reedeõhtust laululindu.
Sirle paotab saladuseloori: „Info liigub rohkem siseringis ja suurelt midagi välja ei reklaamita.“ Võtan teadmise omaks ja jään juurdlema, kuidas ometi baari siseringi end smugeldada. Viisaka ja viksi noormehena viin töönädalast lõõgastuja tantsule ning keerutame Elumehe viiside järgi tubli mitu lugu.

Mehed kui supinöörid
Järgmisena jääb mu haardesse Maksimarketi teenindaja Eve (38). Blond näitsik kurdab kohe, et igatseb Pärnus elatud viitteist aastat taga. „Eks ma oleks hea meelega edasi Pärnu jäänudki, aga sealne härra osutus pesuehtsaks supinööriks!“ kurdab Võrru tagasi kolinu. „Siin on aga kliendid minuga kurjad ja meestevalik on niru!“
Edasi puistabki ta südant oma poetöö teemal, millega ta eriti rahul ei ole, kuna teenindatavate arv küündib suvel suisa üle tuhande.
„Ja kujutage ette, kuidas on ühe vahetuse jooksul tuhat korda „tere“ öelda ja „kaunist õhtut“ soovida,” ohkab ta. „Ei saa muidugi mainimata jätta „Kas teil Säästukaarti on?“ ja „Kas tšekki soovite?“.
Just selle pagana Säästukaardi pärast Eve juuksed halliks kisuvadki. „Küsin mina siis kliendikaarti ja tüüp kukub seletama, kuidas see ikka naise kätte jäi,“ kurjustab ta.
Olgu mainitud, et reporterihärra teeb suurest teadmatusest vaeste teenindajatega alati sama ... Asun heldinult seletama, kuhu ja kelle kätte mu kliendikaart on jäänud. Panen kiirelt kõrva taha, et see on kõige rämedam viga, mida toidupoes teha.
Reedeõhtune pidu paistab meheotsijale siiski väga meeldivat ja laia naeratuse saatel luban ta sõbranna seltsi tagasi. Ehk leiab Eve siitsamast Bevegast väärilise härja, keda naisel supiks keeta ei õnnestu.

Kaunitarid tagasaalis
Vaatan otsiva näoga tagasaali laudade poole ning pilk ristub kolmel korral atraktiivse punapäise daamiga. Võtan julguse kokku ning sean sammud südame kiirelt põksuma pannud kaunitari poole. Annan kiirelt teada, et soovin temalt väikest kommentaari kohalikule lehele. Meie väikene kommentaar venib aga kolme tunni pikkuseks õdusaks jutuajamiseks ...
Saan teada, et Ülle (49) pesitseb Räpinas ning on ise baaridaamina suisa üheksa aastat ametis olnud. Tema hinnangul on baaris klientide teenindamine poole kohaga psühholoogiamet. „Inimesed pihivad võõrale palju rohkemgi kui oma enda heale sõbrale. Anonüümsus ja erapooletu nõu aitab tihti rohkem kui lähedase inimese kriitikatulv,“ selgitab ta fenomeni.
Taban ennastki Üllele südant puistamas ja aina lähemale nihkumas. Ühel hetkel potsatab aga õnn otse minu õuele: blond vingete nahkpükstega naisterahvas maandub täpselt mulle sülle! Olen meeldivalt üllatunud, kuid särtsaka potsatajaga pikemalt juttu teha ei õnnestu.
Samal ajal saan veel meeldivama üllatuse, kui vestluskaaslaseks valitud daam minu tantsukutsele jaatavalt vastab ja hiljem sama soovinud teisele härrale annab eitava signaali. Kuna muusika on vali, peame end kuuldavaks tegema otse kõrva rääkides. Omamoodi kelmikas ja õhtule vunki lisab selline suhtlemisasend kõvasti ...
Vahepeal piilume enda ümber ja näeme, kuidas aina väsinumate ilmetega härrased jäävad istuma. Viina ojadena ei voola ja pigem piirduvad tantsulõvid õllemärjukesega. Lava kõrval asuva kuuese seltskonna lauake on justkui rahvamaja peole kohaselt lookas. Punase piduliku liniku peale on kuhjatud pea kümme erinevat pudelit ning agar valamine ja naljaviskamine kogub aina tuure. Imestan, et kodus oma kätega küpsetatud kringlit ja heeringaga vürtsitatud rosoljet seal vahel piilumas ei näe.
Vestlus Üllega kisub aina poliitilisemaks ja omavahel arutame läbi aktsiistõusu temaatika ja seksuaalvähemuste õigused. „Jumal küll, kui tahavad, siis joogu kasvõi terve viinapudel tühjaks,“ prahvatab endine baaritöötaja välja. Ta lihtsalt ei saa aru, kuidas saavad joovastavad joogid tekitada Eesti inimese hinges ja uudismaastikul nii suurt poleemikat. Ise naine Lätis saaki noolimas ei käi ning jaksab kohalikku väikepoodnikku veiniostuga toetada.
Tüürin teema geirahva peale ning siingi jagab vestluspartner arukat seisukohta. „Armastagu inimene just seda, keda ise soovib. Pole teise asi nende kooselu kritiseerida ja kedagi kappi suruda,“ jätab ta valikuvabaduse alles. Minu suureks meeleheaks ei lisa proua jutule tavapärast pitserit, mille kohaselt naised justkui omavahel võiksid koos olla, aga need mehed – ei, ei!

Usaldav suhe
Ülle jõuab jutuga kodus ootava härrani, kelle kuldsed käed teda siiamaani vaimustavad. „Ta oskab asju, mida ta ei ole kuskilt õppinudki!“ hüüatab ta. Remonditööd kulgevat kaasal kui imeväel ja Youtube`ist ta nippe ei spikerda. Õnneks on tegu mõistliku elukaaslasega, kes lubab Üllel sõbrannadega tantsuõhtutel käia. Paljudes peredes seda luksust pole ning kiputakse kangesti üksteisele reegleid kehtestama, leiame koos arutades.
Vahepeal lehvivad meist mööda eriti lühikesed ja särtsakalt punased kleidikesed, mida lihtsalt peab tunnustavalt imetlema. Ülle kohta ei tea ma pead anda, aga mina ise tunnustasin ikka põhjalikult vaeva näinud neidiseid nende pingutuse eest.

Pidu kogu raha eest
Veedan Bevegas Elumehe tempoka kava saatel kokku pea neli tundi. Kolme ajal Võru südalinnas majutuskoha poole jalutades näen aktiivset autoliiklust. Suisa uhke valge limusiin aerutab paar korda mööda. Õnnetul kombel suudan Jüri tänaval korralikult ära eksida, kuid möödujad on sõbralikult abivalmid ning juhatavad õige suuna kätte. Agressiooni ja kaklusi ma tol õhtul tunnistama ei pidanud. Olen sellest äärmiselt meeldivalt üllatunud, kuna peo alguses maja ümber tooni andnud bemarid panid linnalegende meenutama.
Võrreldes Tartuga ei ole Võru kesklinna tänavad kaetud mitte sileda asfaldi, vaid laotud kivisillutisega. Vihma muudkui kallab ning aukuvajunud sillutisel tipin lompide vahel nagu eksinud toonekurg konnaotsingul. Kohati laiuvad veesilmad nii laialt, et arvan end Tamula äärde sattunud olevat! Eks linnahärra saabus peene linnakingaga ega taha varbaid märjaks teha.

Illukas jääb alla
Kui konkreetsemalt võrrelda Bevega õhtut näiteks ühe klubitiiruga Tartu Club Illusionis, siis hubasuse punktid krabab endale esimene koht. Suuremas linnas on küll rohkem noori neide, keda eemalt imetleda. Samal ajal toimib Tartus suurepärane ringkaitse ja suvaline võõras udjatakse tädirannast kiirelt eemale. Sellist paanilist võõrahirmu ma Võru baaris ei kohanud: kõik valitud vestluskaaslased ja tantsupartnerid tundusid kui ammused tuttavad.
Ilmselt hakkan minagi vanaks jääma, et kõrvulukustavale ööklubitümakale eelistan Bevegas serveeritavat keskealisemat seltskonda. Tartlasena poleks ma eales arvanud, et üks väikelinna baaripidu võib nii meeleolukas ja nauditav olla! Ka väikelinnas osatakse pidu panna ja õhtust viimast võtta.

 

Autor: Sten Sang
Viimati muudetud: 30/11/2017 11:17:17

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia