Põllumajandusettevõtetes napib töökäsi, palgad tõusevad

Vardja masinaühistu vasikad ei pea muret tundma ei talitaja ega piima puudumise pärast. Nende rida on piima juua ja uudistajatele rõõmu pakkuda. Foto: erakogu.

Põllumajandusettevõtted vaatavad töötajate leidmiseks juba Eestist väljapoole, peamiselt Ukrainasse, kust mõned mehed ongi siia tööle tulnud, sest kohalikke töökäsi napib tõusnud palkadest hoolimata.

Praegu otsivad mitmed Kagu-Eesti põllumajandusettevõtted kuulutuste kaudu töötajaid lüpsjast traktoristini, ettevõtjad tunnistavad, et töötajaid on raske leida.
Vardja masinaühistu tegutseb Võru ja Põlva maakonna piiril praeguses Põlva vallas. Ettevõttel on teised tublid töötajad olemas, kuid karjakust tunnevad nad puudust.
„Helistatud on, kuid keegi ei ole CVd veel saatnud,” ütles firma raamatupidaja-juhiabi Liia Tagel, kelle sõnul on ümbruskonna tublidel inimestel töökoht olemas.
Kui lüpsjad peavad lauta vara tulema, siis karjak võib kokkuleppe korral ka kell 8 tööle tulla.
„Lüpsjad käivad kaks korda päevas oma autoga tööle, päevas sõidavad nad 60 kilomeetrit, üks koguni üle 110 kilomeetri,” tõi Tagel näiteks. Ta lisas, et karjaku tööpäev algab hommikul ja lõpeb õhtul.
Ta oletas, et farmidesse ei soovita tööle tulla lisaks töö varajasele algusele ka laudalõhna külgejäämise pärast, sest paljud väldivad sõnnikulõhna, ent unustavad samas, et sõnnik on kasulik väetis. „Loomadega suhtlemine sisendab inimestesse rahu ning töö farmides on palju kergem kui nõukogude ajal,” märkis ta.
Tagel ei soovinud karjaku palga suurust öelda, lisas vaid, et kogu aeg on seda tõstetud, kuid neljakohalise arvuni see siiski veel ei küüni.
Põlvamaa OÜ Hurmi Piima esindaja Hellika Häelm-Tintso nimetas töötajate otsimist põllumajandusfirmadesse väga tundlikuks teemaks. „Põllumajandusettevõtetesse on väga raske töötajaid leida,” sõnas Häelm-Tintso, kes ei soovinud sel teemal rohkem rääkida.
Valgamaal Sangastes asuv OÜ Sanlind otsib töölist munapakenduskeskusse. „Kolm inimest ümbruskonnast on huvi tundnud,” lausus omanikust juhataja Andres Puksov.
Ta lisas siiski, et töötajaid leida ei ole enam kerge, et asjalikud inimesed on kas tööl või maalt ära kolinud.
„Kanamunade pakkija töö ei ole lihtne, kuigi masin teeb palju ära,” sõnas Puksov. Pakenduskeskuses töötavad enamasti naised, kellest kõigile ei sobi pikemad õhtused vahetused. „Kui saame reedel peale lõunat ettevõttelt Tallinnast tellimuse sooviga, et munad peavad kohal olema laupäeva lõunaks, peame kahjuks reedel kauem tööl olema, sest tellijat huvitab vaid tellimuse õigeaegne täitmine,” selgitas Puksov, miks tuleb mõnikord kauem tööl olla. See aga kõigile ei sobi.
Palga suurust ütlema ta ei soostunud, märkis vaid, et firma töötajate palgad on piirkonna omadest veidi kõrgemad, kuid ei ulatu 1200 euroni kuus.

Kaska-Luigal töötab juba ukrainlasi

Põlvamaa Kaska-Luiga suurtalu peremees Avo Kruusla näeb põllumajandustöötajate nappuse taga varasemate valitsuste üleolevat suhtumist põllumajandusse, mis väljendus ka põllumajanduserialade kaotamises kutseõppeasutuste õppekavadest, nagu Väimelas asuvast kutseõppekeskuse kavast.
„Üldjuhul läksid kutseõppeasutustesse põllumajandusega seotud erialasid õppima maaperede lapsed, kellel praegu pole kahjuks võimalik Olustverre või Türile õppima minna, sest Viljandi- ja Järvamaale bussidega sõitmine on keeruline ja tihti ei jagu maaperedes rahagi lapse saatmiseks kaugele kooli,” rääkis Kruusla. Ta lisas, et paraku on riik põllumajanduses vajalike töötajate väljaõppe jätnud firmade omanike õlule. Vähemalt kagunurgas on see nii.
Nüüdisaegsetes lautades, kus kõik on automatiseeritud, peavad lüpsjad tundma hästi farmi arvutisüsteemi.
„Varem räägiti, et Eestile ei ole põllumajandust vaja, kuid praegu tundub mulle, et tulevikus on meie lautades lüpsjad Moldaaviast ja traktoristid Ukrainast,” ironiseeris Kruusla.
Tegelikkuses on Kaska-Luigal juba kaks traktoristi ja üks lüpsja Ukrainast, kusjuures lüpsja ja üks traktorist on kõrgema haridusega. „Kolmest kaks on väga tublid ja nad on siinse töö ja eluga ülimalt rahul. Elatustase meil ja Ukrainas on erinev,” märkis Kaska-Luiga peremees.
Kruusla sõnul võivad ukrainlased Eestis üheksa kuud töötada, siis lähevad koju ning soovi korral taotlevad uue viisa. Traktoristid puhkavadki praegu kodumaal.
Kõik ettevõtted siiski töötajate nappuse üle ei kurda. Osaühing Ühinenud Farmid tegutseb Võrumaal nii Antslas kui ka Varstus. Firma tegevjuht Mait Mõttus ütles, et juba tükk aega ei ole nad pidanud põllutöödele töötajaid otsima.
„Ühinenud Farmides töötab põldudel viis kohusetundlikku keskealist Antsla piirkonnas elavat traktoristi, kes käivad ka Varstus kandis töid tegemas,” märkis Mõttus. Ta ei soovinud firma töötajate palkadest rääkida.

Töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel:
Osa tööotsijate ettekujutus töötamisest põllumajandusettevõtetes ei vasta paraku tegelikkusele, sest põllumajandusfirmad on pikkade sammudega arenenud, ka tehnilise poole pealt.
Kuulutuse lugemise järel on mõttekas tööandjalt küsida töö sisu kohta kõik täpselt üle, sest näiteks karjaku töö farmis X võib erineda sama tööst farmis Y. Traktoristi töö erineb tänapäeval palju sellest, mis ta oli 20 aastat tagasi.
Tööotsijatele tuleb kasuks, kui neil on alati oma eelistused teada. Ühele on oluline arenemisvõimeline kollektiiv, teisele palga suurus, kolmandale töökoha kaugus kodust. Eelistused võivad ajas muutuda, kuid neid on ikka kasulik teada, sest siis on kergem otsustada.
Üks firma leiab kiiresti sobiva töötaja, teine kuulutab pikka aega, kuni leiab sobiva inimese.
Töötukassa eesmärk ongi aidata tööotsijal kogemustele ja haridusele vastav töö leida.
Palkade avalikustamine on tagasihoidlik, meenub, et vaid üks firma on selle oma kuulutusse märkinud.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 30/11/2017 10:46:04