Küttepuude ruumimeetri hind võib müüjate hinnangul minna uuest aastast kuni viis eurot kallimaks. Foto. Ülle Harju

Küttepuude müüjad ütlesid, et tulevast aastast maksab ruumimeeter puid tänavusest enam, riigimetsast ostetud puidu hind selgub enampakkumisel.

Juba aastaid ei ole ahjuküttega eramute omanikel muret küttepuude hankimisega, sest nende tegijaid ja pakkujaid jagub.
Võrumaal Varstus elava Anu sõnul on ümbruskonnas vähemalt kaks küttepuude tegijat, kellelt ta saab vaevata erineva pikkusega lõigatud ja lõhutud puud koju tellida. Temale kui tellijale jääb vaid puud varju alla laduda.
„Suvel ostsin viis ruumi 30 sentimeetri pikkusi märgi puid ja koos kojutoomisega maksin 140 eurot,” märkis ta. Ruumimeetri hinnaks teeb see 28 eurot, mis on kuiva küttepuu hinnast märksa odavam.
Kuuendat aastat Võrumaal küttepuid tegev ja müüv Janek ütles, et viimasel kolmel aastal ei ole küttepuude ruumimeetri hind eriti tõusnud, sest puude tegijaid, kes ise soovijatele neid müüvad, on piisavalt. Tema sõnul võib aga tulevast aastast küttepuude ruumimeeter kuni viis eurot tõusta, sest kerkib küttepuudeks varutava puidu hind, kütuse hind ja lisandub teemaks.
Praegu saab kuiva lepa ruumimeetri kätte sõltuvalt küttekoldesse mineva puu pikkusest 34 kuni 38 euroga, kasepuu ruumimeeter on paar eurot kallim.
Janek ostab pikad puud detsembrist märtsini ehk külmemal ajal ära, siis on jõudumööda aega lõigata ja lõhkuda ning kui vaja, ka kuivatada.
Martin teeb ja müüb teist aastat küttepuid samuti Võrumaal. Tema nii suurt ruumimeetri hinna tõusu ei prognoosi. „Oletan, et tõuseb paari euro võrra, sest toormaterjal ja autokütus kallinevad ning lisandub ka teemaks.”

Tänavu ei kuivanud puud õues ära

Kui tänavu varakevadel ostetud peenemaid puid ehk saab juba ahju panna, siis jämedamad puud on sügiselgi riidas tavatult rasked.
Anu ütles, et suvel ostetud puudega saab ta kütma hakata tuleval sügisel, sest puud ei kuivanud tänavu ära.
Ligi 20aastase staažiga endine metsamees Peeter lausus, et küttekoldeid on kõige arukam kaks suve kuivanud puudega kütta, sest toorest puust tulev niiskus lõhub kive.
Peetri sõnul ei kuivanud tänavu varakevadel muretsetud küttepuud sügiseks ära, sest õhus oli palju niiskust, vähe päikest ja vähe tuult.
„Okaspuud ja lepp kuivavad lihtsamini, haavapuu on tihe ja vajab kuivamiseks pikemat aega,” märkis Peeter.
Janek kuivatab tellijatele puid kuivatis, kus need saavad kuivaks nädalaga.
Kuid puude kuivatamisega ei peagi vaeva nägema, sest kütta saab nii puidugraanulite, puitbriketi kui ka klotsidega.
Viimased on puidutööstuse ülejäägid ja ülikuivad. „Müüme väga kuivi klotse 40-liitrilistes kottides. Kes tellib 40 kotti klotse, sellele on kojuvedu tasuta,” rääkis Ingo ja lisas, et üks kott maksab 1,80 eurot.
Ta täpsustas, et 23 koti sisu võrdub ühe ruumimeetriga, mis läheb siis maksma 41.40. Võrkkottides on väikesed nii lepa- kui ka okaspuuklotsid.
„Klotsid lähevad hästi, müüme neid juba kümnendat aastat,” lausus Ingo, kes tegutseb Kanepis.
Ta märkis, et tellijate hulgas on ülekaalus eakamad ning piirkonniti Otepää, Antsla ja Võru elanikud, kuid põlvamaalased ei ole viimastel aastatel peaaegu üldse klotse tellinud.

Küttepuud saab ka metskondadest osta

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Valgamaa metskonna ülem Risto Sepp ütles, et kõik metskonnad müüvad Eestis küttepuid aasta ringi ning ostmiseks ei pea keegi kontorisse minema.
„Ostud saab kodulehel vormistada,” sõnas ta ja lisas, et eraisikud on RMK-lt küttepuude ostjate seas siiski vähemuses.
RMK müüb kõigile ainult kolme meetri pikkusi märgi puid, tihumeetri keskmine hind on okaspuul ligi 33, lehtpuul ligi 29 eurot. „Ühest tihumeetrist saab ligi poolteist ruumimeetrit puid,” ütles Risto Sepp.
Ta märkis, et kuigi metskonnad toovad puu tellijale õue peale, saab odavamalt see, kes tellib suurema koguse ehk siis lisaks autokoormale veel ka puudega täidetud käru.
Tuleva aasta hinnatõusu kohta ei saanud Sepp veel konkreetset vastust anda, sest RMK müüb puud enampakkumise korras, kus peamisteks ostjateks on suurfirmad, nagu puidugraanulitehased, mille esindajad määravad ka hinna.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 23/11/2017 11:02:13