Maavalitsused lõpetavad töö, ametnikel tuleb leida teine töökoht. Foto: LL arhiiv

Mullu tuli toonane riigihalduse minister Mihhail Korb välja plaaniga kolida tuhatkond riigiasutuste ametikohta Tallinnast välja. Tänavu aasta lõpus suletakse maavalitsused. Kas riiklikke ametikohti tuleb Kagu-Eestisse juurde või jääb hoopis vähemaks?

Maavalitsused suletakse 31. detsembril. Maavalitsuste töötajad koondatakse ning nad saavad seaduses ette nähtud koondamishüvitise ehk ühe kuu keskmise töötasu. Võru-, Valga- ja Põlvamaa on aga jäänud juba praeguseks, kaks kuud enne maavalitsuste sulgemist maavanemata. Valga maavanem Margus Lepik asus tööle Valga vallavanemana, Põlva maavanemast Igor Tarost sai Põlva volikogu esimees, Võru maavanem Andres Kõiv maandus esialgu Võru linnavolikogu opositsioonilise lihtliikme toolile. Erinevalt vallavanematest ei saa maavanemad terve aastapalga suurust hüvitist lahkumise eest. Kõik kolm maavanemat said ametikohalt lahkudes riigilt preemiaks ühe kuu palga ehk 2900 eurot. Maavalitsuste juhtimine ja nende sulgemine jäi aasta kaheks viimaseks kuuks maasekretäride õlule.

Võrus saab edaspidi abielluda linnavalitsuses

Kuna maavalitsused lõpetavad tegevuse, siis jaotuvad nende ülesanded kohalike omavalitsuste ja muude riigiametite vahel. Näiteks rahvastikutoimingutega tegelevad uuest aastast maakonnakeskuste omavalitsused. Kagu-Eestis saab edaspidi abielluda või abielu lahutada kas Võru linnavalitsuses, Põlva vallavalitsuses või Valga vallavalitsuses. Kus aga edaspidi abielutseremooniad toimuvad, pole veel teada – omavalitsused peavad ise need ruumid rentima, kuigi riik on selleks raha eraldanud väga vähe. Võimalik, et Võrus hakkavad ilmalikud abielutseremooniad edaspidi toimuma Kandles, kui Riigi Kinnisvara AS maavalitsuse saali eest liiga suurt rendiraha küsib. 

Ent osa maavalitsustega seotud ülesannete täitmiseks alustab rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Karel Hanni sõnul tegevust regionaalhalduse osakond, mis jääb rahandusministeeriumi koosseisu. Sinna palgatakse üle Eesti kokku ligi 70 riigiametnikku. Osakonda luuakse maakondlikud talitused ning igas maakonnas hakkab talituses töötama kolm kuni kuus inimesest. Peale talituse juhataja võetakse enamikus talitustes palgale ka planeerija ja arhivaar. Ruumid neile ametnikele rendib rahandusministeerium Riigi Kinnisvara ASilt. 

Talituste juhatajate ülesanneteks on muu hulgas maavalitsuse pooleliolevate tegevuste lõpetamine, riigimajade projekti eestvedamine jms. 

Kogu talituse ülesanneteks saavad aga olema kohalike omavalitsuste nõustamine, maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine ning KOVide planeeringute järelevalve tegemine, riigiteenuste osutamise koordineerimine maakondades jms. 

Seoses maavalitsuste sulgemisega muid talitusi Karel Hanni sõnul ei looda, ent kokkuvõtlikult saab nentida fakti, et rahandusministeerium laieneb uuest aastast igasse maakonda. 

Riiklikke ametikohti jääb Kagu-Eestis vähemaks

Vähemalt alates uue aasta algusest jääb riiklikke ametikohti Kagu-Eestis vähemaks. Kui Mihhail Korb pakkus esialgu, et Võru maakonda võiks tulla 160, Valga maakonda 133 ja Põlva maakonda 73 keskkonna või metsandusega seotud ametikohta, siis sellised arvud on nüüdseks unustatud. 

Kristina Haavala rahandusministeeriumist ütles, et neil ei ole täpset ülevaadet praegu, kui palju milliseid ametikohti ministeeriumid maakondadesse üle viivad, küll aga peaks see teoks saama 2019. aasta märtsiks. Valitsusel on plaanis lähiajal teema kabinetiistungil arutluse alla võtta. 

“Väljaviimine on pidev protsess, paljud teevad seda loomuliku kaadrivoolavusega,” sõnas Haavala. 

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõuniku Berit-Helena Lambi sõnul viib keskkonnaministeerium oma haldusalas pealinnast välja vähemalt 90 töökohta ja seda 2019. aasta lõpuks. Põlva maakonda tuleb aga vaid üks keskkonnaagentuuri töökoht, Valga maakonda üks keskkonnainspektsiooni töökoht ja Võru maakonda kolm keskkonnainspektsiooni ja üks keskkonnaameti töökoht. Lamp lisas, et juba praegu asub ligi pool keskkonnaministeeriumi valitsemisala töökohtadest väljaspool Tallinna. 

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Siim Kumpase teatel tuuakse nende haldusalast praeguse plaani kohaselt Põlvasse kolm ametikohta, Võrumaale samuti kolm ja Valka kaks. Kõikidel juhtudel on tegu piirkonnapolitseinikega. 

Haridus- ja teadusministeerium toob Kagu-Eestisse isegi rohkem töökohti. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõuniku Riina Soobiku andmetel on plaanis tuua 10 töökohta Valgamaale Käärikule spordikoolituse ja -teabe sihtasutusest pärast seda, kui valmib Tehvandi spordikeskuse arendus ehk hiljemalt 2023. aastal. Põlva maakonda on plaanis viia üks töökoht sihtasutusest Innove ja Võru maakonda üks töökoht sihtasutusest Archimedes. 

 

Autor: Elina Allas, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/11/2017 10:16:39