Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Millised hinnad on Venemaal ja Lätis?

Kütusehinnad Venemaal, jaga 68ga. Foto: Janno Kuus

Sai uuritud, kui kasulik on käia kaubandusreisil piiri taga, ehk kui palju maksab praegu leib, suhkur, viin, kütus jm praegu Lätis ja Venemaal? 

Paar nädalat tagasi käisin korra üle piiri, sõitsin otse üle Luhamaa Šumilkinosse, kus külastasin mõningaid väikseid poode ja tanklaid. Sel nädalal käisin Pihkvas Lenta kaubanduskeskuses.

Alkoholi hind on muidugi meie hindadega võrreldes kõige drastilisem. Tax Free’s maksis liitrine Viru Valge 4,90 eurot, Kännu Kukk 5,55, Vana Tallinna liitrine pudel 7 eurot. Mul tekib küsimus mitusada protsenti on meil siis aktsiis? Küll maksis Vana Tallinn Pihkvas Lenta kaubanduskeskuses 13 eurot (0,5 l) ja teised meil tuntud alkoholimargid olid samuti kallid. Kohalikud viinad see-eest aga odavad.

Lätis oli nädalavahetusel Kännu Kukk 11,39, Vana Tallinn 6,99 (0,5 l) ja 14,37 eurot (1 l). Võru Maksimarketis on samade jookide hinnad sellised: Viru Valge 18,35 (1 l), Kännu Kukk 18,08 ning Vana Tallinn 9,99 (0,5 l) ja 20,89 (1 l) eurot.

Pihkva Lentas on hinnad kohati päris head. Venemaa toidu ja meie toidu hinnavahe on vähemalt kahekordne, va mõned kindlad toidukaubad (näiteks suitsuvorst).

Autokütusega sama lugu – kaks korda odavam. 1 euro eest saab praegu umbes 68 rubla. 

Kui tahad Venemaale saada ilma piiril ootamata, siis peaks minema kell viis hommikul, siis pole järjekorda pea kuskil. Kui Eestil on üks kontrollpunkt, siis Venemaal kolm.

Viimasel nädalavahetusel käisin Lätis Hopas hindu uurimas ja leidsin mitmeid üllatusi.

Tuttav tahtis Lätist Courvoisier’ konjakit, 0,7liitrine pudel maksis 25,75. Võru Maksimarketis oli sama pudeli hind 50 eurot. Käisin suvel Läti ehitusmaterjalide poes DEPO, hinnad on märkimisväärselt madalamad ja valik super. Enamik autosid parklas oli Eesti numbritega.

Vahemaad on nii tühised, ja kui hinnad kasvavad veelgi, siis käiakse veel rohkem. See tähendab aga, et maksuraha laekub Eesti riigile veel vähem. Seega hakatakse kuskilt mujalt pigistama, et ikkagi kätte saada vajalikud summad.

Venemaal (Lenta)

Purgiõlu 1,10–1,30 eurot

Viin Russkii Standart 0,5 l 6,98 eurot, 1 l 10,3 eurot

Vähem tuntud viinad 0,5 l 3,50–4,85 eurot

Suitsupakk 1,40 eurot

Kommid 3–7,50 eurot kilo

Keeduvorst: 2,5-4,6 eurot kilo 

Täissuitsuvorst 15,88-18 eurot kilo

Suhkur 0,47 eurot kilo

Jahu 0,47 eurot kilo

Banaanid 0,45 eurot kilo

Sai 0,23 eurot

 

Lätis (Top veikals)

Purgiõlu 0,59–1,09 eurot

Viin Russkii Standart 0,5 l 7,53 eurot, 1 l 13,59 eurot

Vähem tuntud viinad 0,5 l 4,59–4,65 eurot

Suitsupakk 3–3,5 eurot

Kommid 3,59–7,50 eurot kilo

Suitsuvorst 2,59–6 eurot kilo

Suhkur 0,69 eurot kilo

Jahu 0,75 eurot kilo

Banaanid 1,35 eurot kilo

Sai 0,25–0,69 eurot

 

Eestis (Maksimarket) 

Purgiõlu 0,79–1,54 eurot

Viin Russkii standart 0,5 l 17,28 eurot, 1 l 34,40 eurot

Viru Valge 0,5 l 7,49 (soodus), 1 l 18,35 eurot (soodus)

Vähem tuntud viinad 0,5 l 6,49–9,95 eurot

Vana Tallinn 0,5 l 9,99 eurot, 1 l 20,89 eurot

Kännu Kukk 18,08 eurot

Suitsupakk 3,25–4 eurot

Kommid 3,26–11,33 eurot kilo

Suitsuvorst 5–11,04 eurot kilo

Suhkur 0,75 eurot kilo

Jahu 0,69–0,71 eurot kilo

Banaanid 0,79 eurot kilo 

Sai 0,28–0,89 eurot

 

Kütuse hind Venemaal: (Neste)

98 - 0,79

95 - 0,59

D - 0,58

 

Kütuse hind Lätis (Neste)

98 – 1,122

95 – 1,082

D – 0,982

 

Kütuse hind Eestis (Neste)

98 – 1,299

95 – 1,249

D – 1,249

Piiriäärsete väikepoodide avalik pöördumine

Riik on teinud kõik selleks, et käibed väheneksid ning sala- ja piirikaubandus lokkaks.

Lõuna-Eesti väikepoodnikud on sügavas mures riiklikult kehtestatud ja veel plaanitavate regulatsioonide pärast, mis seavad tõsiselt ohtu piirkonna väikepoodide tuleviku. Kutsume riigikogu liikmeid üles vaatama üle praeguse aktsiisipoliitika ja loobuma tubakaseaduses plaanitavast nõudest, millega kehtestatakse tubakatoodete väljapanekupiirang.

Poodnikena toetame igati tervislike eluviiside propageerimist, kuid kahtleme, kas riigi poolt võetud väikepoodnikke survestav sotsiaalpoliitika suund on õige ja jätkusuutlik. On äärmiselt lühinägelik arvamus, et regulatsioonid mõjutavad vaid alkohoolikute ja suitsetajate elu. Sageli kannatavad piirangutest tulenevate ahelreaktsioonide tõttu hoopis tavalised maainimesed, kellele väike külapood on sageli lähipiirkonnas ainus koht, kust hankida igapäevast toidukaupa ja suhelda kogukonnaga.

Riigi poliitika soosib selgelt suuri linnades asuvaid jaekette, kes suudavad tänu suurele mahule osta kaupa sisse odavamalt ja kellele piiriäärsete poodide kadumine teeb vaid rõõmu. Tõsiasi on aga see, et kui maal pannakse pood kinni, siis tuleb sõita linna – kui inimesel selleks juhtumisi võimalus on –, mis võib toidukorvi kõrge kütusehinna tõttu veelgi kallimaks teha. Rääkimata sellest, et toidu sisendhinnad tõusevad energia ja importtoodete kallinemise tõttu kiires tempos niigi.

Maapoed on sunnitud hindasid tõstma lihtsal põhjusel: riik on teinud kõik selleks, et käibed väheneksid ning sala- ja piirikaubandus lokkaks. See pole isegi enam avalik saladus, et Lõuna-Eestis saab iga teise kuuri alt osta massiliselt salaalkoholi ja -tubakat – ja kui ostetakse, siis suurtes kogustes, mitte paari ühiku kaupa. Meenub aastatetagune tragöödia, kus ühes salakauba all vaevlevas piirkonnas otsustasid paar pätti teha äri, mis sai paljudele saatuslikuks – piir on imeõhuke ja salaturu ohtu peab riiklikul tasemel tõsiselt teadvustama.

Veelgi enam, kerkib küsimus, kas seatavad piirangud ikka täidavad oma eesmärki. Võime rääkida näiteks alkoholi tarbimise vähenemisest, milles võib sügavalt kahelda, kuna soomlased ostavad Eestist vähem ja eestlased rohkem Lätist, suurenenud on ka salaturg – nii see kogutarbimine inimese kohta vähenebki. Palju on kritiseeritud maksu suhkru pealt, mille mõju päevasele kaloraažile on kaduvväike ja seetõttu mõju tervisele pea olematu. Samuti on suurenenud tubaka ostmine Lätist, mis on piirikaubanduse suurenemise selge tulem.

Riigikogus menetletakse tubakaseadust, mille üks tulemusi on tubakatoodete väljapaneku piirangu kehtestamine. Paljude poodnike jaoks on tegu suure investeeringuga, et poodi ümber ehitada, ehk see on järjekordne ettevõtlust pärssiv tegevus, mille riigikogu ette võtnud. Selgusetu on endiselt olukord ka paljuräägitud suhkrumaksuga, mis teeb kallimaks nii karastusjoogid kui ka piimatooted. Ning muidugi alkoholiaktsiisi järsk tõus, mis on tekitanud piiripoodidesse pikad sabad. Piiril ei osteta muide ainult alkoholi, vaid ka tubakat ja söögipoolist.

Kutsume Võru, Valga ja Põlva maakonnast valitud riigikogu saadikuid tõstatama pealinnas Lõuna-Eesti väikekaupluste probleeme ja leidma lahendusi, kuidas võidelda sotsiaalsete probleemidega viisil, mis ei tooks kaasa kaubandust pärssivaid lisameetmeid.

Lugupidamisega

Koit Mägi, Nursi pood

Taisto-Taimo Kängsepp, Vana-Ansla ja Antsla Taisto kauplus

Svetlana Hodarenkova, Taheva ja Koikküla kauplus

Mari Ploom, Pärlijõe kauplus

Ludmilla Rebane, Viitka kauplus

Meelis Mõttus, Metsavenna pood

Margus Karro, Värska kauplus Lemmik

Arvo Tamm, Toomeoru AS

 

Autor: Janno Kuus
Viimati muudetud: 09/11/2017 09:50:27

Lisa kommentaar