Küsitlus

Kuidas tähistasite isadepäeva?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb Keskkonnaameti poolt väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektari vana metsa lageraie ja raadamine läbi viidi. Raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.

Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast (25.10) tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.

Keskkonnameti poolt väljastatud raadamisluba on kaebuse esitajate hinnangul õigusvastane, sest puudub raadamise aluseks olev alusdokument metsaseaduse § 32 lg 3 p 4 tähenduses ehk antud juhul planeering. Lisaks sellele on pooleli Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti kohta koostatav keskkonnamõju hindamine (KMH), mille käigus hinnatakse ka raadamise mõju kõnealuses piirkonnas asuvale erakordsele loodusele. Kuna keskkonnaressursid on Eesti riigi ja rahva seisukohast olulised, põhiseadusega kaitstavad väärtused, siis tuleb tagada ka nende heaperemehelik kasutamine. Seepärast peab eriliste loodusväärtuste mõjusfääris tegutsedes hoolikalt kaaluma, mida selline tegutsemine ümberkaudsetele liikidele kaasa toob ning kuidas saab erinevaid arendusi ilma piirkonna loodusväärtusi liigselt kahjustamata läbi viia.

Kuna keskkonnaamet lubas alustada Nursipalu raietega enne heaperemehelikku maa-kasutust tagava keskkonnamõjude hindamise lõpetamist, siis on tekkinud oht, et kõnealuste raietega kahjustatakse Eesti loodust sellisel määral, mida meie riik endale tegelikult lubada ei tohiks. KMH tulemuste ära ootamine oleks aidanud ka saavutada kokkulepet kaitseväe struktuuride, keskkonnakaitsjate ja kohalike inimeste vahel.

Raadatava ala näol oli tegemist enim vaidlusi tekitanud miinipildujate sihtmärgialaga, seega on ühendusel tekkinud ka kahtlus, et antud teguviisiga üritati ennetada potentsiaalselt kohalike elanike ja loodussõprade kasuks langetatavat otsust. Kevadel pöördus EMA korduvalt nii Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi kui teiste asjasse puutuvate instantside poole, juhtimaks riigiametite tähelepanu Keretü looduskaitseala kõrgele keskkonnakaitselisele väärtusele ning tõsiasjale, et miinipildujate harjutusvälja loomine ja sellega kaasnevad raadamised võivad kohalikule looduskeskkonnale liiga koormavaks osutuda. Kodanikuühenduse hinnangul on rahva seljataga toimunud tegutsemine aktiivse avaliku huvi kontekstis eriti ebameeldiv.

Ka seltsingu Inimsõbralik Nursipalu juht Aare Vumba leidis, et viimaseks piisaks Nursipaluga seonduva asjaajamise juures sai just riiklike ametkondade otsus alustada raadamistega enne KMH ära ootamist. „Olin juba kõigega leppinud, aga see, et ei täideta isegi kohalike elanike poolt suuri järeleandmisi nõudnud kokkuleppeid, ajas mul lõplikult kopsu üle maksa,“ sõnas Vumba.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/11/2017 08:27:56

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia