Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Meiela külas avati esimene maja

Järve kooli direktor Reet Kangro (paremal) ja maja jaoks "katuseraha" suunanud Monika Haukanõmm aitasid Meiela noortel lindi läbi lõigata. Foto: Elina Allas

Eelmisel laupäeval avati tänu riigikogust tulnud katuserahale Võrumaa tulevases intellektipuudega täiskasvanutele mõeldud Meiela külas Nõnoval esimene maja. Väikses majas siiski keegi elama hakata ei saa, kuid seal saab suviti aega veeta ja halva ilma eest peavarju leida. 

10 000 eurot n-ö katuseraha suunas MTÜ-le Toetuskeskus Meiela riigikogu liige, Võrumaalt pärit Monika Haukanõmm

“Toetan nii palju kui vähegi võimalik puuetega inimeste teemat,“ sõnas Haukanõmm, kes oli ka ise maja pidulikul avamisel Nõnoval kohal. 

Monika Haukanõmm on ka Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees. Teine osa tema “katuserahast” läks Põlvamaa puuetega inimestele. 

“Ma arvan, et minu katuserahad on läinud täiesti õigesse kohta,” lisas Haukanõmm. 

Katuseraha eest saadi Nõnovale nüüd esimene maja, kus saab stabiilsemat peavarju ja suviti ka vajaduse korral ööbida. Moodulmajas on 35 ruutmeetrit pinda: suurem ruum ja väiksem, kus saab hoida nii tööriistu kui ka riideid. Hoone ees on avar terrass. 

Praegu Võru linnas Meiela kodus elavad noored on käinud Nõnoval juba kolm suve paar korda nädalas aiatöid harrastamas. Selleks on seal kasvuhoone ja mõned peenrad. Kodanikualgatuse programmi kaudu saadi kasvuhoone juurde ka kemps. Noored käivad Nõnoval Meiela bussiga. 

Kuna riik soosib praegu, et intellektipuudega täiskasvanud elaksid linnas või teistes suuremates asulates, ei ole MTÜ Toetuskeskus Meiela juhatuse esimehe Tatiana Panichkina sõnul praegu teada, millal saab võimalikuks Meiela rajamine Võru linnast mitte kaugele Nõnova külla. Sellegipoolest tehakse Nõnoval aastast aastasse mitmesuguseid talguid.

Võrus on praeguseks asutatud Meiela kodu Võrumaa keskraamatukoguga samas hoones. Seal elab kaheksa üle 25aastast intellektipuudega noort. Üks asukatest on pärit Pärnust. Oma vanematel käivad nad ainult külas. 

“See ongi nende kodu,” sõnas Panichkina. 

Päeval käivad noored Lembitu tänavas Meiela töökeskuses käsitööd tegemas. Töökeskuses käib peale Meiela kodu noorte veel kuus noort, kes elavad kodus vanemate juures. Koostöös Antslaga avati tänavu töökeskuses ka päevahoid, kus pakutakse teenust kolmele noorele, et nende vanemad saaksid päeval tööl käia. 

Kuigi riigi poliitika soosib, et intellektipuudega täiskasvanud elaksid suuremates kohtades, leiab Tatiana Panichkina, et n-ö raskemal kontingendil on maal parem ja rahulikum, eriti autistidel, kes vajavad vaikust. Kolm praegust Meiela elanikku koliksid enda sõnul hea meelega kohe maale.

“Ma leian, et ka intellektipuudega inimesed peaksid saama valida nagu terved inimesedki, kas nad soovivad elada maal või linnas,” sõnas Panichkina. 

Kuna aga ühestki fondist pole olnud siiani võimalik Meiela kodu loomiseks maale raha saada, tegeleb MTÜ Toetuskeskus Meiela praegu rahataotlemisega Euroopa regionaalarengu fondist, et laiendada Meiela kodu Võru linnas. Eelmisel aastal samast fondist raha ei saadud, kuid nüüd on fondi tingimusi muudetud. 

Kui sealt raha tuleb, on plaanis Võru linnalt ära osta endised noortekeskuse hooned Liiva tänavas. Linnavolikogu on selleks juba loa andnud. Uude keskusesse on plaanis luua päevakeskus intellektipuudega inimestele, samuti 18 ööpäevaringset elukohta kahes peres. Plaan on hoovipealsele majale ehitada teine korrus ning kaks maja ühendada. Projekti teeb kallimaks just soov rajada sinna ka päevakeskus. 

Tatiana Panichkina loodab, et seekord siiski fondist raha tuleb, sest seda vajavad nii puudega täiskasvanud kui ka nende vanemad. Juba praegu on mitu Meiela kodu elaniku vanemat tööturule naasnud. 

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 05/10/2017 10:32:51

Lisa kommentaar