Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kortermaja barrikadeeris oma krundi, invaauto ei mahu ümber keerama

Johannes Toom näitab kohta, kuhu ta oma auto seisma jätab, kui on vaja liikumispuudega sõpra Matit sõidutada. Kui samal ajal on majaesine autosid täis pargitud, ei mahu teised masinad enam Johannese autost mööda sõitma. Foto: Ülle Harju

Samal ajal kui plakatid „Ära põe!” kutsusid Võrus puuetega inimesi toetama, kurtsid viiekorruselise kortermaja (Jüri 80) elanikud LõunaLehele, et nende naabermaja tarastas oma krundi, mistõttu ei pääse invaauto, päästemasin ega kiirabi enam korralikult majale ligi.

„Majas elab väga palju puudega inimesi ja pensionäre, seda kutsutaksegi nn invamajaks,” kinnitas Johannes Toom, kes on Võrus tuntud kui agar kodanike õiguste eest võitleja. Ise ta Jüri 80 majas ei ela, küll elab seal tema sõber Mati Russ, kes omal jalal ei liigu ja kasutab arsti juurde sõitmiseks kas sõbra või siis Võrumaa puuetega koja masinat.

„Kui tulen, panen veerand tunniks auto seisma, sest Matit ei saa rutem riidesse ja välja,” selgitas Toom. „Tee on aga nii kitsas, et panen siis oma masinaga tee kinni ja kui mõni teine auto tahab välja sõita, jääb mu auto taha lõksu. Miks ei võinud jääda majade vahele kahe auto laiune sissesõidutee, et masinad saaksid ilusti edasi-tagasi liikuda?”

Kui varem sai Võrumaa puuetega inimeste koja invabuss tagurdades keerata otse maja trepikoja ette ja lasta tagant plaadi alla, mida mööda oli hea ratastoolis inimest sisse lükata, siis nüüd mahub masin trepikoja ette vaid küljega sõitma. Ratastoolis inimese peab bussi tõstma, seejärel peab masin trepikoja eest välja tagurdama.

Võrumaa puuetega inimeste koda andis teada, et Jüri 80 majast kasutab praegu koja transporti kolm inimest. Kuna eakaid elab seal palju, võib peagi kliente lisanduda. Veel omal jalal liikuvad eakad kasutavad vajaduse korral ka Nöörimaa tugikodu pakutavat transporti. Praegu saab veel trepikoja ette sõita, sest ehitustööde ajal on maja ette parkida keelatud, aga kui autod tagasi lubatakse, ei saa majale suurema masinaga enam üldse ligi.

Kas barrikaadi taga on kius või on koer mujale maetud?

Masinate manööverdamisel on takistuseks võimsad kollased postid, mis poolitavad kahe suure kortermaja vahele viiva sõidutee.

Jüri 80 elanikud kinnitasid, et postide paigaldamise eestvõtja on Luha 13 korteriühistu esimees, endine kehalise kasvatuse õpetaja Eda Köller. „Kaks aastat tagasi oli juba häda, kui ta paigaldas keset teed lillekastid,” rääkis Johannes Toom. 

Kollased postid on maja krundi „kindlustamise” viimane samm: teistest külgedest on see varasemast ajast piiratud postide ja kettidega. Kettide küljes on sildid numbritega – millistel masinatel on üldse luba selle maja krundil parkida.

„Ega Köller ei aja kiusu ainult selle majaga, Lille 13 maja juurest väljasõidu pani ta juba ammu kinni,” rääkis Johannes Toom.

Kollaste postide aktsioon on tekitanud Jüri 80 majale omajagu tüli ja kulu. Maja kõrvale tuli rajada uus parkla, kõnnitee tuli ehitada kitsamaks. Majas elav 85aastane vanaproua kurtis, et tal oli varem tavaks õe toel ümber maja jalutada. Nüüd on kõnnitee nii kitsas, et kahekesi on seal isegi suvisel ajal raske püsida, rääkimata talvest. Lisaks tuleb ümber maja tiiru tegemiseks kõndida üle parkimisplatsi, mille kallak on vaevaliselt liikuva proua jaoks liiga suur. 

„Tänavavalgustusposti peab ka maa seest välja võtma ja ümber paigutama, et suuremad masinad üldse maja juurde keerata saaksid,” näitas Johannes Toom.

LõunaLeht üritas Eda Kölleri enda käest küsida, miks seda kõike vaja on, kui paljud tema oma maja elanikest ettevõtmist toetasid ja kui palju postid koos paigaldusega neile maksma läksid. Küsimiseks avanes ka soodne juhus: just majaelanikega vestlemise ajal jõudis Eda Köller jalgrattal oma maja ette. Köller keeldus aga LõunaLehega suhtlemast, kinnitas vaid, et tal on kõik õigused olemas. 

LõunaLeht sai kontakti ühe Luha 13 majas elava noorema inimesega. Tema ütles, et pole probleemiga üldse kursis: kiire elutempo pole tal lubanud kõigil korteriühistu koosolekutel osaleda, meilitsi saadetud teateid ja otsuseid on lugenud diagonaalis ja kollaste postide teema pole talle üldse silma jäänudki. Miks tema maja naabermaja(de)ga tülitseb, ei osanud ta öelda.

Puuetega inimeste kojal oli küsimus linnavalitsusele: kuidas linnavalitsus sellise puuetega inimeste jaoks vaenuliku asja üldse läbi laskis? 

Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett ütles, et linnavalitsus on püüdnud juba üle aasta tagasi üles kerkinud probleemile leida lahendust ja kutsunud mõlema kortermaja esindajad ühise laua taha, et erimeelsused rahumeelselt ära klaarida. Kahjuks osapooli lepitada ei õnnestunud. Rohkem pole linnavalitsuse võimuses, sest tegu on eramaaga. 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/09/2017 06:59:13

Lisa kommentaar