Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Mis on saanud korstnapühkimise hiidjärjekordadest?

Urmas Hiielaan on üks litsentseeritud korstnapühkijatest, kes tuleb iga viie aasta tagant küttesüsteeme üle vaatama kutsuda. Foto: Ülle Harju

Kaks aastat tagasi tekkis korstnaga majapidamiste omanikel kohustus tellida kutseline korstnapühkija ahjusid-korstnaid üle vaatama ja selle kohta akti välja kirjutama. Tol sügisel venisid korstnapühkimise ootejärjekorrad isegi jõuludeni, praegu saab korstnapühkija mõne nädalaga. 

„See nädal on kinni, et vahepeal teen natuke pottsepatööd ka, siis on mõned korstnapühkimised ka oktoobriks kokku lepitud,” rääkis Võru, Põlva ja Valga maakonnas korstnapühkimise teenust pakkuv Urmas Hiielaan. Ta ütles, et kõige pikemad järjekorrad olid üle-eelmisel aastal, eelmisel sügisel juba palju lühemad ja nüüd on olukord päris lahe.

Kagu-Eesti üks staažikaimaid korstnapühkijaid Aigar Kuus ütles, et tema tööde järjekord on praegu kuu aega pikk. „Ei saa öelda, et inimesed oleksid just nüüd ärganud, tellimusi on ühtlaselt kogu aeg,” ütles ta.

Kuus ja Hiielaan rääkisid, et korstnaid pühkima kutsutakse praegu nii maale kui linna eramajadesse. Kõige sagedasem küsimus korstnapühkijale on Hiielaane sõnul „Palju maksab?”. „No hinnad kõiguvad palju,” nentis ta. „Korstnapühkijatel on erinevad taksid, lisaks sõltub hind mitmetest asjaoludest: kaugus, kas on ainult üks korsten vaja pühkida või on majapidamises mitmeid küttekoldeid ...”

Kui ühes talus on näiteks kolm korstnaga hoonet, siis võib Hiielaane hinnangul kutselise korstnapühkija ülevaatus isegi üle saja euro maksma minna, väikese majakese küttekollete ülevaatamine maksab muidugi palju vähem.

Aigar Kuus ütles, et tavalise eramaja omanik võiks arvestada, et korstnapühkija töö eest tuleb välja käia ligikaudu 50 eurot.

Kutselise korstnapühkija välja kirjutatud akti läheb inimesel vaja siis, kui juhtub tuleõnnetus ja on vaja oma kindlustusseltsiga asju ajada. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seetõttu tuleb akt kindlasti ka säilitada.

Kui aga korstnapühkija akt koos majaga ära põleb? Sellisel juhul saab küsida korstnapühkijalt akti koopiat. Hullem lugu võib juhtuda siis, kui näiteks korstnapühkija andmebaas koos tema arvutiga peaks õhku lendama. Kuna vastavat andmebaasi ei pea ei Eesti korstnapühkijate koda ega päästeamet, siis võibki tekkida inimesel probleem kindlustusraha kättesaamisega.

Päästeamet on otsinud probleemile lahendust üle aasta. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu ütles, et korstnapühkimise andmebaasi loomise küsimusega tegeletakse hetkel päästeameti ja korstnapühkijate esindusorganisatsiooniga koostöös. 

„Sellise andmebaasi loomine ja korstnapühkijatele vastava kohustuse panek eeldab tuleohutuse seaduse muutmist,” nentis ta. „Seadusemuudatuse väljatöötamise kavatsusega tegeletakse riiklikul tasandil, seadusemuudatuse jõustumine ning andmebaasi loomine võib hinnanguliselt aega võtta aasta või paar.”

Ta lisas, et tuleohutuse seaduse jõustumisest on möödunud juba üle seitsme aasta ning kõigis elamutes peaks olema küttesüsteemi hooldanud kutsetunnistusega korstnapühkija: ühe korteriga elamus juba vähemalt üks kord ning kahe ja enama korteriga elamus igal aastal. Et kindel olla, et tegu on ikka litsentseeritud korstnapühkijaga, soovitab Arvi Uustalu küsida näha tema kutsetunnistust. Millised korstnapühkijad Kagu-Eestis tegutsevad, selle kohta saab infot veebilehelt www.korsten.ee.

Korstnapühkija akt peab olema kõigil korstnaomanikel, päästeamet kontrollib seda siiski vaid pisteliselt, kui teeb tuleohutusalaseid kodukülastusi ja nõustamist peamiselt nn riskikodudes. 

Arvi Uustalu andis teada, et kokku on päästekeskuse töötajad käinud tänavu Lõuna-Eesti kuues maakonnas 2284 kodus. Täielikult hooldamata küttesüsteeme tuvastati 76 kodus, korstnapühkija poolt hooldatud küttesüsteeme oli 1249, neist korstnapühkija akt oli olemas 1151 kodus. Ise hooldasid elanikud korstnaga küttesüsteeme 675 juhul. Statistikasse ei saanud arvata 225 kodu, mille kohta oli vastukäivaid andmeid.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/09/2017 06:56:20

Lisa kommentaar