Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
-1°
Põlva
-1°
Otepää
-1°
Tartu
-1°
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
-1°
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Elektritarbija: kokkuhoidu karistatakse kuumaksuga!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Vähese kasutusega alajaamad ja lektriliinid ootavad 16-miljonilist investeeringut. Foto: Ülle Harju

Tarbimiskohtade eest, kus püsivalt ei elata, ootab 2018. aastal ees püsitasu. See puudutab neid paiku, kus elektrit on sel aastal kulutatud alla 250 kWh. Korterite puhul on uus tasu 1,5 eurot kuus, suuremates majapidamistes kolm kuni viis eurot kuus ehk aastas 18–60 eurot lisaks. „Ühest küljest räägitakse, et hoidke elektrit kokku ja tarbige mõistlikult, ärge kulutage. Aga kui nüüd kulutadki vähe, siis karistatakse sind eraldiseisva kuumaksuga! Et sellisest maksust pääseda, peavad inimesed hakkama usinasti elektrit kulutama, mis on ju täielik jaburdus kokkuhoiu, säästmise ja loodushoiu sajandil!” arvas üks väiketarbija. Arvamus põhineb asjaolul, et elektri kilovatt-tunni hind jätkab langemist, samal ajal jaotub kulu tarbija jaoks järjest rohkemateks maksudeks. Juba praegu on elektriarvest vaid umbes 40% tarbimine. Püsitasu eramutel sõltub peakaitsme suurusest, seega tasub peakaitse kohandada tegelikele vajadustele vastavaks, et mitte rohkem maksta. Peakaitset saab kuni 63 A võrguühenduse korral aasta lõpuni tasuta vähendada. Elektrilevi klienditeeninduse juhataja Ainer Tiitsoni sõnul kaasab valmisolekutasu kliente mõtlema, kas ja kui võimsat võrguühendust on neil vaja. „Eesmärk lühidalt on võimalikult optimaalne võrk ja mõistlik hind kõikidele klientidele. Võrguteenuse olemus on valmisoleku tagamine ja selle kulud ei sõltu enamjaolt sellest, kas klient tegelikkuses elektrit tarbib või ei. Elektrilevi võrgus on 57 000 tarbimiskohta, kus aastas pole elektrit praktiliselt tarbitud ja seega ka võrgutasu makstud, aga sellise võrgu valmisoleku hoidmine on olnud n-ö teiste klientide hinnas,” selgitas ta. Elektrilevil on üle 1100 kilomeetri liine ja üle 300 alajaama, kust aastas pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud, selle võrguosa uuendamiseks tuleks investeerida ligikaudu 16 miljonit eurot. Sellistes kohtades tundub investeering tarbetu, aga kuniks seal on võrgulepingud, on firma kohustatud võrku hooldama. „Tõsi on see, et nulltarbimisega võrgu osade prioriteetsus on meie investeeringute järjekorras valdavalt viimasel kohal ning ennekõike investeerime siiski seal, kus elektrit tarbitakse. Kuid tulenevalt lepingulistest kohustustest ei saa me võrku täiesti hooldamata jätta, kui teises otsas on lepinguline klient,” ütles Tiitson. „Püsitasude kehtestamise üks mõte on, et kliendid mõtleksid läbi, kas neil on võrguühendust üldse vaja. Kui näiteks klient otsustab liini otsas oma lepingu lõpetada ja võrk jääb kasutuks, siis mõne aja pärast korjabki Elektrilevi liinid selles piirkonnas kokku ja investeerima ei pea. Kui lepingu lõpetanud klient asub liini keskel, siis saame reguleerida tarbimisvõimsust. Seega aitab püsitasu meil selgitada klientide tegelikke vajadusi ja seeläbi optimeerida kõikide võrguteenuse kasutajate kulusid,” täpsustas ta. Suvilaomanikel tasub veelgi enam kaaluda kohapealseid taastuvenergia võimalusi. „Lokaalsete taastuvenergia lahenduste kasutamine on tõepoolest üks alternatiiv suvilaomanikele. Hajaasustusega piirkondades võib see olenevalt konkreetsest majapidamisest, asukohast ja elektritarbimise harjumustest olla otstarbekam kui liinide vedamine või ka liinide töös hoidmine,” tõdes ka Tiitson. E-posti teel on eesseisvast tasust seni teavitatud 50 000 Elektrilevi klienti, septembri jooksul saadetakse tavakiri neile, keda kätte ei saada. Uus kuutasu Selle aasta juulist hakkas kehtima uus hinnakiri, kus Elektrilevi võrguteenuse hind langes keskmiselt 6,7% võrra. Tiitson ütles, et sellega sai ettevõttepoolse kulude kokkuhoiu viia tarbijateni. Samal ajal tuli osale tarbijatele üllatusena äkitselt lisandunud kuutasu. „Uue hinnakirjaga lõime juurde ka lisapaketi „Võrk 2 kuutasuga“, mis on mõeldud keskmise mahuga tarbijale. Kõik kliendid, kellele uus pakett oli varasemast soodsam, viis Elektrilevi ise automaatselt uude paketti üle ja andis sellest kliendile teada. Selliseid klient oli üle 100 000,” selgitas Tiitson. Võrguteenuse hinnalanguse taga on konkurentsiamet. Viimane tuvastas, et Elektrilevi OÜ rakendatavad võrgutasud ei ole kulupõhised, ning tegi ettevõtjale eelmise aasta lõpus ettekirjutuse. Konkurentsiamet nõudis, et võrgutasu langeks 6,7% ja kodutarbija elektri lõpphind sellest lähtuvalt 3,6%. Peapõhjus, miks võrguteenuse hind pidi langema, on võrgukadude vähenemine. Nüüdseks on ettevõtja saavutanud olukorra, kus võrgukaod on vähenenud 4,5 protsendini ja elektri börsihind on tunduvalt langenud. Ka intressimäärad, mis on aluseks ettevõtja teenitava kasumi arvutamisel, on vähenenud. Eesti Energia tütarettevõtte Elektrilevi 2016. aasta müügitulu oli ligi 260 miljonit ning puhaskasum 60,7 miljonit eurot. Sel aastal odavneb võrguteenus natukene veel. 1. novembrist väheneb Elektrilevi klientide võrguteenuse keskmine hind 2,3 protsenti tänu Eleringi odavnenud ülekandeteenusele. Hinnamuutus tähendab kodukliendile ligikaudu üheprotsendilist kogu elektriarve vähenemist.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 08/09/2017 17:01:37

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia