Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
-1°
Põlva
-1°
Otepää
-1°
Tartu
-1°
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
-1°
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kas šaakalid on vallutamas ka Kagu-Eestit?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Sellise väljanägemisega šaakalid liiguvad ka Kagu-Eestis. Foto: Flickr

Kuigi võõrliiki šaakaleid ei ole siiani veel ühtegi Kagu-Eestis kütitud, on tulnud nende kohta teateid kõigist kolmest maakonnast.

Põlvamaal Mustakurmul 30 lammast ja muid karilooma pidav Roy Strider ütles, et on šaakaleid kuulnud juba kevadest saati. Ühel õhtul ulgusid šaakalid ja hundid lausa koos.

Šaakali ulgumist pole keeruline ära tunda, kui seda kord internetist järele kuulata. Šaakal ulub kõrgema ja kiledama häälega ehk “umbes nagu ooperilaulja”, kirjeldas Strider.

Strideri sõnul nägid Ahja kandi jahimehed eelmise aasta teises pooles šaakalit, üks neist elas lausa Ahja külje all kraavis.

Hääle järgi on Strider kuulnud ulgumas kahte-kolme šaakalit, kuid nad ei tee seda igal ööl. Ühte isendit aga nägi ta paar nädalat tagasi oma silmaga kilomeetri kaugusel oma kodust, kui loom mööda heinamaad metsa poole liikus. Ööl vastu teisipäeva kuulis Strider aga, et koerad hauguvad, ning läinud prožektoriga välja, nägi ta taamal kahte silmapaari. Ta pole siiski kindel, kas tegu võis olla huntide või šaakalitega.

“Osa inimesi naabruskonnast on imestanud, mis imeliku häälega koerad siiakanti on võetud,” nentis Strider, kelle sõnul ongi need hoopis šaakalid.

Ka tema naabrid on šaakalit näinud. Ühtegi karilooma – eriti hea noos on neile lammas – pole šaakalid Põlvamaal siiani kimbutanud, aga fakt, et nad on kiirelt levinud Lääne-Eestist mandrile ja üks isend lasti mullu maha ka Piirissaarel, annab põhjust karjapidajatel hirmu tunda. Aga šaakalid ei ohusta ainult karjapidajaid, vaid nad võivad tulla ka prügikastidesse tuhnima, tassida minema n-ö toakoeri ja kasse.

“Šaakalid on jultunud ja kavalad,” rääkis Strider. “Nad peibutavad ja peavad organiseeritult jahti.”

Inimest šaakal nii palju ei karda kui hunt.

Šaakalijahi hooaeg algas kaks kuud varem

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku sõnul on neile tulnud paar suulist teadet šaakalite kohta Rõuge vallast ja Otepää lähedalt.

“Eks nad on pigem ettevaatlikud, kavalad loomad,” põhjendas Tannik nende vähest kütitavust.

Kuna Pärnu- ja Läänemaal on šaakalid teinud suurejoonelist laastamistööd, algas tänavu nende küttimise hooaeg juba varasemast kaks kuud varem ehk 1. septembril.

Karulas Hallimäe talus lambaid kasvatav Olivia Till ütles, et sülitab kolm korda üle õla, aga tema karja pole need loomad õnneks veel tulnud.

“Mul on kahtlus, et ka mina olen siin kuulnud šaakali häält möödunud talvel,” sõnas ta. “Meil on koerad karjaga koos ja see on meie põhilootus. Ma ise hindan hundimuret meie kandis praegu suuremaks.”

Lähedal asuvas Rõõmu talus samuti lambaid pidav Liilia Tali ütles, et nende kandis on šaakalit vilksamisi nähtud, ka metsaraja kaamera pildist, kuid kimbutanud nad siinkandis lambaid veel ei ole. Küll aga jäi nende pere mullu ilma paarikümnest tallest, kui karjatasid oma lambaid Lääne-Eesti laidudel. Seal liiguvad šaakalid lausa läbi vee ja Tali sõnul jahivad saakloomi väga vaikselt. Šaakalite tegutsemist hakkasid nad märkama siis, kui leidsid puretud tallelaibad. Šaakal väikse loomana ei tassi sageli saaki minema, vaid laseb soolikad välja.

Ühel Roy Strideri Matsalu kandis loomi pidaval sõbral aga poegis lehm hiljuti karjamaal ning kohe oli punt šaakaleid platsis. Nad sõid ära vastsündinud vasika ja närisid poeginud lehmalt küljest ka udara.

Ahja jahtkonna esimees Uuno Siitoja nentis, et praegu pole nende jahipiirkonnas šaakalid kariloomi veel tapnud ja sel aastal pole ta šaakalit näinud, küll aga nähti eelmisel aastal noort šaakalit liikumas Kärsa piirkonnas.

“Nad on liikuvad loomad ja nemad tahavad ka süüa,” sõnas Siitoja. “Šaakal on siia tulnud ja midagi pole teha. Kontrolli all tuleb neid hoida.”

Siitoja arvab, et niikaua kuni piirkonnas on šaakaleid vähe, toituvad nad peamiselt väiksematest närilistest.

Suurim abi – karjakaitsekoer

Roy Strider näeb, et ainus abi šaakalite vastu on võtta karja juurde karjakaitsekoerad. Need on loomad, kes elavad ööpäev ringi karjaga koos. Seda enam, et karjakaitsekoerte pidamist julgustab ka Eesti riik ning kompenseerib pärast looma kaheaastaseks saamist koera soetamise kulust poole. Strideril endal valvavad karja kaks koera. Abi on ka korralikest elektrikarjustest, mis Strideril on kuuerealised.

2016/2017. aasta jahihooajal pole Valga-, Võru- ja Põlvamaal kütitud ühtki šaakalit. Küll aga on näiteks Läänemaal neid maha lastud suisa 17 ja Pärnumaal 14, üks ka Tartumaal Piirissaarel. Hunte on kütitud Põlva- ja Võrumaal mõlemas neli, Põlvamaal kaheksa.

Šaakalite olemasolu Eestis tuvastati esimest korda alles neli aastat tagasi. Mullu asustas see loom suures ulatuses läänerannikut. Möödunud aastal leiti üks pesakond aga juba Eesti teisest otsast – Piirissaarelt. Mullu murdsid šaakalid Eestis 108 lammast.

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 07/09/2017 10:05:35

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia