Küsitlus

Kes on väärt rohkem tunnustust?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
-1°
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-1°
Põlva
-2°
Otepää
-4°
Tartu
-2°
Antsla
-3°
Valga
-2°
Räpina
-1°
Tõrva
-2°

Ülemsootska Piret Torm-Kriis (Paaba Palaga): seisan hea selle eest, et Setomaal räägitaks seto keelt!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ülemsootska Piret Torm-Kriis. Foto: Ülle Harju

Seto kuningriik sai üle mitme aasta taas valitsejaemanda: 342 häälega valis kuningriigirahvas uueks ülemsootskaks Piret Torm-Kriisi (53), seto nimega Paaba Palaga. Tallinnas ja Värskas tantsuõpetaja ametit pidav tegus naine peab Setomaa saatust oma südameasjaks, on tulihingeline seto keele ja kultuuri eest seisja. Üks tema sihtidest on panna alus Setomaa tantsupeole, kus tantsitaks ainult seto tantse. Ülemsootska on seto jumala Peko asemik maa peal, kelle ametiaeg kestab ühest Seto kuningriigi päevast teiseni ehk aasta aega.

Millest tekkis soov saada Setomaa ülemsootskaks?

Seekordsele Seto kuningriigi päevale tulin piiritaguse Pööni küla (seal on Pireti juured – ÜH) väljapanekuga ning nautisin täiel rinnal täiesti teistmoodi kuningriigipäeva. Kui eelmistel aastatel olen kõikjal ringi jalutanud, kõike degusteerinud, kuninga meistriteks kandideerijate võistlustele kaasa elanud, ise Peko laval esinenud …, siis seekord tuli olla täiesti paikne ja tutvustada rohketele huvilistele Pööni küla.

Kuigi kuningriigipäev kuulutati avatuks kell 12, oli Pööni küla kella 10st peale rahvast pungil. Ja nii vahetpidamata. Kuni ühel hetkel saabus kroonikogu delegatsioon, kes tegi ettepaneku kandideerida Setomaa uueks ülemsootskaks. Vaatamata minu esialgsele äraütlevale hoiakule tuldi teine kord toetajate allkirjalehega. Kui ühel hetkel astus Pööni külla eelmine ülemsootska Leima Aarne, kes ütles vaid ühe sõna „Piret“ ning saatis teele pika läbitungiva pilgu, mõistsin asja tegelikku tõsidust.

Minu igapäevatöö tantsuõpetajana eeldab pidevat laval käimist ja esinemist. Saades teada, et nõusoleku kandideerimiseks on andnud kaks meest, andsin jaatava vastuse.

Seto kuningriigi päevale tulnud toetasid teie saamist ülemsootskaks ülekaalukalt. Mis võib selle toetuse taga olla?

Presenteerimisoskus ja esimese mulje jätmine on tugevad trumbid. Oma igapäevatööst tulenevalt on mul need oskused olemas. Kindlasti toetas minu häälte hulka Pööni küla väljapanek. Julgen arvata, et kolmandik minu poolehoidjatest olid seda külastanud ja minuga seal kohtunud.

Olete öelnud, et plaanite uues ametis läbi käia kõik Setomaa külad ja tutvuda kohalike inimestega. Millest kavatsete inimestega ennekõike juttu teha?

Minu soov on külastada just neid Setomaa piirkondi, kuhu ma siiani pole sattunud. Võtaksin rohkem kuulaja rolli ja laseksin hoopis inimestel endil rääkida.

Töötate tantsuõpetajana nii Värskas kui Tallinnas. Kuidas õnnestub end jagada kahe koha vahel, mis on teineteisest üle 270 kilomeetri kaugusel?

Viis aastat olen seda nautinud. Jätkan kuuendat aastat. See on ääretult rikastav kogemus, mida soovitan teistelegi.

Kas tantsite ka seto tantsu kargust?

Tantsuspetsialistina valdan üsna paljusid tantsustiile, muu hulgas tantsin eri rahvaste tantse. Setona tantsin otse loomulikult seto tantse, ka kargust.

Kas nüüd võib kõne alla tulla päriseks Setomaale kolimine?

Kui leian õunapuu alt suure poti kuldrahadega või saan ootamatu päranduse, siis miks ka mitte. Sel aastal pühendan end ülemsootska ametile.

Teie juured on Setomaal Pööni külas, mis jääb praegu Venemaa valdusesse. Kui sageli sinna satute ja mis seisus suguvõsa talu praegu on?

Külastan Pöönit igal aastal maarjapäeva ja Radaja festivali ajal. Pöönil ei ela praegu enam ühtegi inimest. Karjamaa ja ümberkaudsed heinamaad on võssa kasvanud. Paar talukest on veel püsti, kuid kuna elanikke pole, on need looduse meelevallas.

Milline lugu on nime Paaba Palaga taga?

Õigõusu kerkoh saa-ai risti Piretist. Ku vanaimä minno Pankjavitsa kerkoh jo suurõ tütrikuna lask risti, sis kipõstõ paksõ, õt nimest om Pelageja. Tuu om seto keeleh Palaga. A paabast tege minno setodõ jaost tuu, õt edimäne lats om tütrik. Nii saie jo 21-aastakkasõlt paabast.

Millised on need „hüä seto asja", mis alati südant rõõmustavad, hästi mekivad või on ilusad vaadata?

Jumaldan sirgeselgseid seto naisi. Kuna selle tingivad suuresti rohked ehted ja raske sõlg, sinna juurde pähe sätitud kossad ja pikk linik, siis kõiki nimetatuid komplektis.

Ma ei väsi imetlemast mehi, kes oskavad väärikalt kõndida säärsaabastega ning teavad, kuidas käituda peas oleva kaabuga.

Vaieldamatult ei saa üle ega ümber seto sõirast. Minu lemmikuks on ilma köömneteta sõir, millist mäletan lapsepõlves Pöönilt.

Mälestustes on veel üks lemmikroog – ahjupuder, mis pandi ahjupotiga kuumaks köetud ahju, kus see haudus ilma igasuguse segamiseta tunde. Unustamatu hõrgutis, mis ilmselt elab vaid mäletustes.

Lemmikud seto kultuurist?

Esiteks vanaaegse seto keele kõla. Selle laulev intonatsioon. Pehme, helisev ja emotsionaalne väljendusviis.

Teiseks vanaema öeldud tõetera „Pido tulõ täämbä är pitä, tüüd võit ka hummõn tetä“.

Kolmandaks vanaema antud õpetus „Kõkkõ võit sa eloh tetä, a tandsma sa piät“.

Kavatsete seista hea ka selle eest, et seto keeles saaks ametiasutustes asju ajada. Olete ise proovinud, kuidas Setomaal ametiasutustes seto keeles asju ajada saab?

Kavatsen seista hea eelkõige selle eest, et Setomaal üldse räägitaks seto keelt. Igapäevases suhtluses. Külapoes. Bussis. Ka lasteaias ja koolis. Kindlasti muuseumis. Teen seda ise üsna sageli ja kahjuks pean tõdema, et kahetsusväärselt tihti on setokeelne jutt ühepoolne, s.t mina kõnelen, aga mulle vastu räägitakse.

Setomaast saab sügisest üks omavalitsus. Millised võimalused see setodele annab?

Loodetavasti tiheneb ennekõike läbikäimine ja koostöö eri nurkade inimeste vahel. Üks omavalitsus loob tõenäoliselt paremad võimalused seto keele ja kultuuri säilitamiseks ja arendamiseks, seto identiteedi tugevana hoidmiseks. Kultuuriprojektid saavad olema mastaapsemad ja atraktiivsemad nii Seto valla inimeste kui teiste jaoks.

Milline võiks olla Setomaa tulevik?

Nagu öeldud seto hümnis:

Õt mi latsõ sammu pitä jovvasi õks tõisiga,

õt saas valgõt päivä näta tulõvikuh Setomaa.“

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/08/2017 09:14:50

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia