Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Uus samm elukeskkonna mürgitamises – mürgipostid!

Elektrilevi mürgipost. Foto: Ülle Harju

Põllumajandusmürkide üledoseerijad on Eestis juba luubi all, nüüd selgus, et elukeskkonna mürgitajate nimekirja kandideerib ka ettevõte, kelle puhul seda ei oskaks kahtlustadagi – OÜ Elektrilevi.

Haisevad. Kui lammastele heina tegime, siis oli päris ebameeldiv,” nentis Urvaste vallas elav Airi Hallik-Konnula, kelle koduaia taha püstitati kevadel Elektrilevi tellimusel uued, mürgise kreosootõliga immutatud elektripostid. „Saan aga aru, miks neid poste sellise mürgiga immutatakse – peavad kauem vastu. Näe, mu lambaaed – postid pole immutatud ja juba mädanevad!”

Kuigi Airi heinamaal asuvatest mürgipostidest hõljub hais elumajani välja, on seal ametlikult kõik JOKK, sest viimane elektripost, mis otse talu õueaias kõrgub, on pruuni asemel rohelist värvi ega haise.

Nagu näeb ette Euroopa Ühenduse määrus, tohibki mürgise kreosootõliga immutatud elektriposte paigaldada vaid õuealadest väljapoole. Üldjuhul peab Elektrilevi nõudest kinni, aga mitte alati. Mürgipostide küüsi sattus näiteks Võrumaal Lasva vallas Noodaskülas elav Andres Treial.

15. jaanuaril sellel aastal oli meie piirkonnas suur sündmus, lõpuks ometi vahetati välja vanad elektriliinid ja -postid,” rääkis mees LõunaLehele. „Tuli kevad, tulid soojad päikselised ilmad. Ühtäkki märkasin, et keemiahais meie hoovis muutub järjest väljakannatamatumaks, mistõttu saatsin 30. mail esimese hooga Eesti Energiale päringu (selle kohta, kaua postid võiksid haiseda ja kust saab infot, mille järgi need üldse haisevad – ÜH).“

Treiali kiri suunati edasi OÜ-le Elektrilevi. „1. juunil sain kõne mingilt Elektrilevi asjapulgalt, kelle staatust ega nime ei mäleta, kuid ta hääl oli murelik-häiritud, nagu ikka inimesel, kes peab ebameeldival teemal kõnelema,” seletas Treial. „Tema tunnistas, et postid on immutatud kreosootõliga, need postid ei lõpeta haisemist mõne kuuga, vaid võivad kolm aastat haiseda ja ... et neid poste ei tohi kindlasti hoovidesse ega aedadesse paigaldada. Mina vastasin, et väga meeldiv, et te ühendust võtsite, ma sooviksin selle kohta kirjalikku vastust ka. Seda lubati teha, aga ei tehtud.”

Küll käis järgmisel päeval kohal teine Elektrilevi töötaja, kes lubas probleemi kuu jooksul lahendada ja soovitas lugeda infot postide kohta ettevõtte kodulehelt. „Kuna päevad möödusid ja mingit kirjalikku vastust Elektrilevist ikka veel ei tulnud, pöördusin keskkonnainspektsiooni poole,” rääkis Andres Treial. „Sealtpoolt hakkas asja arutama Merike Puhkim (keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhtivinspektor – ÜH), kes käis koos kolleegiga kohapeal asja uurimas. Kuna esialgsest päringust oli möödas juba kaks nädalat, saatsin Elektrilevisse teabenõude: miks paigaldati taluhoovi keelatud töötlusega elektripostid, millal need välja vahetatakse ja miks Elektrilevi keeldub kirjalikult vastamast ... Viimasele küsimusele ei vastatud, küll aga hakkas kiiremalt arenema postide väljavahetus.”

Treiali seletuse kohaselt vahetasid Elektrilevi töömehed 26. juunil majadele kõige lähemad ohtliku immutusega postid välja. „Nemad olid imestunud, et kuidas on üldse võimalik, et sellist jama kokku keeratakse,” jutustas Treial. „Nende koolitustel on korduvalt öeldud, et hoovidesse-aedadesse on selliste postide paigaldus rangelt keelatud. Jutu käigus tuli ka välja, et ohtlikud postid paigaldanud Tartu firmaga on ka varem ebakvaliteetse teenuse osutamise pärast korduvalt probleeme olnud.”

Treiali hinnangul suhtus Elektrilevi teemasse aeglaselt ja ükskõikselt, kuigi nende kodulehel on must valgel kirjas, et kreosootõliga immutatud postide paigaldus pole lubatud õuealadel, parkides, aedades ning puhke- ja muudes vabaõhurajatistes. „Samas jäeti välja vahetamata vahetult matkaraja kõrval, lastele käeulatuses olevad ohtlikud postid!” nentis Treial. „Nende kodulehel on kirjas ka, et tegu on vähiriskiga kemikaaliga. Ohtlikud postid likvideerinud firma töölised jutustasid, et kohtades, kuhu neid poste on ladustatud, ei kasva enam aastaid rohulibletki. Tegu on väga karmi biotsiidiga.”

Kuidas sai selline lugu üldse juhtuda, et inimese koduaeda paigaldati tervisele ohtliku ainega immutatud elektripostid? Elektrilevi edastas vastuse, kommenteerijaks oli varahalduse regulaatorsuhete juht Andres Pihlak:

Kreosoodiimmutusega puitpostide kasutamine elektriliinide korral on Euroopa Liidus lubatud, kuid Euroopa Ühenduse määrus täpsustab, kuskohas ja millistel tingimustel neid saab paigaldada. Elamute läheduses neid kasutada ei ole lubatud, et vähendada inimestega kokkupuute võimalust.

Olukordi, kus kreosootmaste on sattunud elamute lähedasele alale, on mõnel varasemal aastal ka siiski tekkinud, kuid alati oleme need teabe saamisel välja vahetanud ja seda tehti ka kõnealusel juhtumil.”

Miks reageeris Elektrilevi kaebusele alles pärast keskkonnainspektsiooni sekkumist? „Elektrilevi reageeris kliendi esindaja pöördumisele, mis saabus juunis,” selgitas Pihlak. „Kohe pöördumise järel tellisime töö. Ehituspartner vahetas mastid ära, küll aga oli tekkinud tõrkeid info õigeaegsel jõudmisel kliendini. Saime tõepoolest järelepärimise ka keskkonnainspektsioonist, millele vastasime.”

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhtivinspektor Merike Puhkim ütles, et varem ei ole neile kreosootõliga töödeldud elektripostide kohta kaebusi laekunud. „Mulle ei ole teada, et kreosootõliga elektriposte oleks keskkonnainspektsiooni nõudel viimastel aastatel kusagil mujal välja vahetatud,” lisas ta.

Puhkimi seletusel tegi keskkonnainspektsioon Elektrilevile kirjaliku järelepärimise postide päritolu täpsustamiseks, kuna kreosootõli kasutamine on Euroopa Liidus rangelt piiratud.

Kreosootõli on kemikaal, mida kasutatakse näiteks puidust raudteeliiprite, elektri- ja tarapostide immutamiseks,” märkis ta. „Interneti allikatest leitud andmetel enamasti asulates kasutatav tanalithiga töödeldud post peab vastu 20–30 aastat, aga kreosootpost 40–50 aastat, mistõttu neid kasutatakse raskemini ligipääsetavates hajaasustusega piirkondades elektrivõrgu pikemaajalise töökindluse tagamiseks.”

Eestis ei ole terviseameti andmetel taotletud kreosoodi riiklikku luba, see tähendab, et Eestis kohapeal kreosoodiga puitu töödelda ei tohi. Väljaspool Eestit kreosoodiga töödeldud puitu on lubatud Eestisse tuua ja kasutada vastavalt REACH määruses (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) toodud kohtades ja eesmärkidel.

Kemikaali võib kasutada üksnes kutsealaselt ja tööstuslikult, näiteks raudteel, elektriülekande- ja telekommunikatsiooniliinide toestamiseks, taradeks, põllumajanduses (nt postid puude toetamiseks) ning sadamates ja veeteedel.

Töödeldud puitu ei tohi muu hulgas kasutada parkides, aedades ning puhke- ja muudes vabaõhurajatistes, kus on oht, et puit puutub sageli kokku inimese nahaga.

Merike Puhkimi sõnul sai keskkonnainspektsioon Elektrilevilt selgituse, et Võrumaal Lasva vallas Noodaskülas tehtud töödel on kasutatud Soome firmast pärinevaid kreosootõliga töödeldud elektriposte, mille kohta esitati ka tootjadeklaratsioon (olemas CE märgis, vastavalt EVS-EN 14229 standardile). Ettevõte tunnistas ehituse tulemuse mittevastavust Elektrilevi nõuetele ja lubas vead juuni lõpuks kõrvaldada.

Kuna tegemist oli koostööpartneripoolse eksimusega ja varasemaid analoogseid rikkumisi ei ole vähemalt viimastest aastatest teada, siis võib eeldada, et Elektrilevi OÜ on üldjuhul lähtunud Euroopa Liidus kehtestatud nõuetest ja keskkonnainspektsioon ei pidanud sel korral ettevõtte väärteo korras karistamist vajalikuks,” selgitas keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor.

Andres Treial soovitab ka teistel inimestel oma tervise eest seista ja kui kellelgi on õuealale paigaldatud pruunid haisvad elektripostid, sellest kindlasti nii Elektrilevi kui keskkonnainspektsiooni informeerida.

 

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 29/07/2017 15:53:04

Lisa kommentaar