Küsitlus

Kes on väärt rohkem tunnustust?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Riik sunnib külasid nime pärast taplema

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mäe-Tamme talu peremees Marek Kõva soovib kindlasti oma koduküla Mustahamba nime allesjäämist. Foto: Ülle Harju

Riik sunnib ühinevaid omavalitsusi muutma aastasadu vanu kohanimesid, sest kohanimeseadus ei luba ühes omavalitsuses mitut sama nimega küla. Külanimede hävitamise asemel võiks muuta seadust ja/või aadresside andmebaasi, aga seda ei jõuta enne valimisi teha.

„Teises Mustahamba külas võib ju rohkem inimesi elada, aga meie küla on tuntud Mustahamba tamme järgi ja selle kohta leiab internetist palju rohkem infot!“ leiab Suure-Tamme talu peremees Marek Kõva (40) Võrumaa Haanja valla Mustahamba külast.

Marek ei taha leppida sellega, et kaob vähemalt 200aastase küla põline nimi, tema esivanemad rajasid sinna talu 1891. aastal. „Isa Ülo sündis siin ja alustas talu taastamist, mina tulin kümme aasta tagasi koju talu pidama, vanaema palvel oleme tammealuse ilusasti korda teinud, poeg tegi talu ja tamme kohta uurimistöö, suguvõsa käib tamme juurde kokku – küla nimi on meile tähtis!“ põhjendab ta.

"Lisaks emotsionaalsele väärtusele on külanimel ka ajalooline väärtus," lisab tema abikaasa Marina (39). "Olen kurb. Meil on väike riik, räägitakse, et peame hoidma oma keelt ja kultuuri, miks peame siis niimoodi oma ajalugu ja pärimuskultuuri hävitama?"

Küla tuntus ei loe midagi

Looduskaitsealune 350aastane Mustahamba tamm on ristipuu ja tuntud turismiobjekt. Nii tamme kui küla nime kohta on rahvapärimuse andmebaasides hulgaliselt pärimusjutte.

See aga ei loe midagi, sest Haanja vald liitub koos nelja teise vallaga Rõuge vallaks, kus Nursi lähistel asub samuti Mustahamba küla. Kuna tolles külas on rohkem elanikke, mis annab haldusreformiseaduse järgi eelise, siis ongi Haanja Mustahambal oht nimest ilma jääda.

Kõvad saavad aru, et päästeteenistus ja kiirabi peavad iga küla üles leidma, mistõttu peab kohanimedega midagi ette võtma. Nad on aga nördinud, et riik ei soovi muuta oma andmebaase ja eelistab selle asemel jätta külaelanikud hammasrataste vahele.

Kompromissi leida on raske

Marek ja Marina soovivad Rõuge valla Mustahamba küla inimestega vestelda ja loodavad, et ehk on võimalik leida mõistlik kompromiss. Samas jäävad abikaasad kohe eriarvamusele, milline uus nimi võiks olla. Marina pakub, et võiks teha, nagu Vastseliina vallas: kaks Voki küla on andmebaasis nimedega Voki 1 ja Voki 2.

Marek jälle leiab, et kui häda käes, võiks nimele ette panna mõne liite ehk hargtäiendi. Kuid talle ei sobi kumbki kohanimenõukogu soovitatud variant: Laitsna-Mustahamba ega Melsopi (Mustahamba läti k). "Äkki Uus-Mustahamba või Vana-Mustahamba?" pakub ta, mille peale jälle Marina kiiresti pead raputab.

"Kahju, et riik ei mõelnud selliseid asju enne läbi ja nüüd peame kustutama juhtumipõhiselt tuld probleemides, mis on tekkinud seoses haldusreformiga," nendib Haanja vallavanem Juri Gotmans. Ta toetab oma valla Mustahamba küla jäämist, kuid kui Nursi Mustahamba sellega ei nõustu, teeb otsuse valitsus.

Mõned külad on olnud Mustahambast leplikumad ja nii on vald algatanud nende nime muutmise. Hurda küla võiks saada Laitsna-Hurda külaks, Kallaste küla Vodi külaks, Lüütsepä küla Mäe-Lüütsepä külaks ning Mikita küla Rogosi-Mikita külaks.

Tulevase Rõuge valla 16 küla aga ei tea veel, kas neil õnnestub oma nime säilitada või ei.

Rõuge vallavanem Tiit Toots ütles, et lisaks Mustahambale on külanime muutmise vastu protestinud Matsi ja Rebäse küla inimesed. Tuleval nädalal tuleb külanimede teemal arutelu, mille käigus loodab vallavanem kompromissi siiski leida.

Kohanimeteadlane: probleem muutub talumatuks!

Kohanimeekspert Evar Saar ütleb, et kui peaks töösse minema riigihalduse ministri Jaak Aabi mainitud haldusreformi järgmine etapp (vt 22.06 LL) ehk üheks omavalitsuseks saaksid näiteks Vana Võromaa koos Setomaaga, tuleks kaotada üle 60 külanime.

"See ületaks juba igasuguse taluvuse piiri," nendib Saar. "Mulle on vastumeelne, et peab hakkama ümber nimetama külanimesid, mida omal ajal sai taastatud. Kas Eesti riik on tõesti nii suutmatu asja ära korraldama? Takistus on ju ainult kohanimeseaduse ühes punktis, et ühes omavalitsuses ei või olla kaht sama nimega asustusüksust."

Saar pakub, et riiklikus andmebaasis võiks teha ühe vaheüksuse valla ja küla vahele ning nimetada see näiteks kandiks. Vald, mis sõnana tähendab võimu, võiks tema hinnangul jääda omavalitsuse nimetuseks. "See muudatus on aga kulukas, lihtsam on kohalikest inimestest ja nende tunnetest üle sõita," kurjustab kohanimeteadlane.

Võrukesed on isegi leplikud, saarlased, kelle uues Saaremaa vallas peab muutma 60 kohanime, teatasid mõne aja eest Vikerraadios sõjakalt, et ei soovi valitsuse nimeterrorile alluda.

Ent ei kohanimenõukogu ega vallavalitsused polegi nõudnud riigilt kohanimeseaduse ega aadresside andmebaasi ülesehituse muutmist. Põhjus on lihtne: ametnikud ägavad niigi haldusreformiga seotud probleemidepuntra lahendamise kallal ning sellisteks algatusteks pole lihtsalt jaksu.

"Probleemi on võetud jutuks, aga kogu aeg on jutt jõudnud sinna, et enne on vaja haldusreform tähtajaks ära teha ja siis vaatame," nendib Evar Saar. "Valitsusele ei ole sellist sõnumit saadetud, aga kohanimenõukogus on küll olnud tuline vaidlusteema, kas GPSi ajastul on üldse vaja iga hinna eest samanimelisust vältida."

Riik lubab tulevikus andmebaase muuta

„Registrite ja andmebaaside süsteemi ei ole nii kiiresti võimalik muuta, nende arendamine võtab aastaid,” põhjendab praegust kohanimede muutmise vajalikkust Väino Tõemets, kes on rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja ja Eesti kohanimenõukogu esimees.

Tema seletuse kohaselt eeldab suurte süsteemide muutmine analüüsi ja mitmeid riigihankeid.

„Seepärast võtamegi asja sammhaaval,” ütleb ta. „Praegu korduvad suhteliselt vähesed külanimed ning loodame leida eesti keele instituudi ja Võru instituudi abiga mõistlikud lahendused.”

Tõemets nõustub Evar Saare hinnanguga, et kui omavalitsused muutuvad veelgi suuremaks, läheb probleem liiga teravaks ja tuleb ikkagi riigi andmebaaside muutmine ette võtta.


Ühinevas Rõuge vallas korduvad külanimed:

Hurda – Haanja, Rõuge

Kallaste – Haanja, Mõniste

Kuklasõ (Kuklase) – Haanja, Rõuge

Lüütsepä (Lüütsepa) – Haanja, Varstu

Matsi – Rõuge, Varstu

Mikita – Haanja, Rõuge

Mustahamba – Haanja, Rõuge

Pulli – Misso, Rõuge

Raudsepä (Raudsepa) – Varstu, Rõuge

Rebäse – Misso, Rõuge

Saika – Haanja, Misso


Sundliitetavas Võru vallas kordub Haava – Sõmerpalu, Vastseliina.


Vanal Võromaal korduvad külanimed:

Andsumäe, Hino, Jõepera, Kahru, Kaku, Kirbu, Lauri, Liinamäe, Listaku, Lutsu, Möldri, Pindi, Pulli, Savioja, Sika, Tsolli, Udsali, Vaarkali, Vadsa, Villa.


Vanal Võromaal ja Setomaal koos korduvad veel:

Holdi, Jaanimäe, Jõksi, Lepä, Paloveere, Saagri, Sulbi, Toodsi.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/07/2017 13:38:45

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia