Küsitlus

Kes on väärt rohkem tunnustust?

Ilm täna
Võru
-2°
Põlva
-1°
Otepää
-2°
Tartu
-2°
Antsla
-2°
Valga
-1°
Räpina
-2°
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-3°
Põlva
-2°
Otepää
-3°
Tartu
-1°
Antsla
-3°
Valga
-2°
Räpina
-2°
Tõrva
-2°

Eestimaa talupäevad esimest korda Võrumaal

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Künnivõistluse stardijoonel. Foto: Mari-Anne Leht

Laupäeval Sännas toimunud Eestimaa 26. talupäeval ja 12. Võrumaa põllumeeste päeval kuulutati välja aasta parimad talunikud ja parimad talutoidud ning selgus maakonna tublim kündja. Parim tootmis- ja alternatiivtalu on Võru-, parim noortalunik Põlvamaal ning parimat tervisetoodet tehakse Rõuges.

Päeva avades ütles Eestimaa talupidajate keskliidu (ETKL) juhatuse liige Kalle Liebert, et alanud aastast korraldatakse üleriigilisi talupäevi Jäneda asemel külakorda maakondades, et osalejad näeksid Eesti paiku ja kohalikud inimesed saaksid tutvustada oma tegemisi.

ETKLi nõukogu liikme Kaul Nurme sõnul tunnustab liit teist aastat parimaid talutooteid. „Tänavu esitati konkursile üle 40 toote 15 talust,” täpsustas ta ja lisas, et tooteid hinnati kuues alarühmas.

Parim talutoit 2017 on Andre farmi juust Tartumaalt. Rõuge valla osaühing Sativa Tooted võitis tervisetoodete kategoorias esikoha kooritud kanepiseemnetega. „Neid seemneid võib lisada salatisse, smuutisse ja mujale,” ütles firma esindaja Merle Tammiksaare.

Nopri talumeierei sai tänukirja konkursil osalemise eest.

ETKLi nõunik Kerli Ats märkis, et kõige enam esitati võistlema piimatooteid. „Silma jäi, et tootjad on tublisti toodete arendamisega tegelenud,” tunnustas ta.

Koolitare – parim tootmistalu

Parimaks tootmistaluks tunnistati Eva ja Taivo Tuusise Koolitare talu Rõuges. Parima tiitliga pärjamisel sai määravaks pererahva teotahe ja tootmise mitmekesisus.

„Maal peab kõigile avatud ja toetav olema, sest koos on lihtsam toimetada,” ütlesid Tuusised.

14. hooaega põllumajandusega tegeleval talul on ligi tuhat hektarit põllumaad, kus kasvatatakse talinisu ja -otra, suvinisu ja -otra, talirapsi ja hernest.

Talu maadest ligi 150 hektarit on naabermaakonnas ning kohapealgi on põllud eri paikades. See tähendab, et palju aega kulub ühest kohast teise sõitmisele ning kiirel ajal on seepärast iga minut arvel. „Eeliseks on vahel see, et kui ühes kohas sajab, siis teises paistab päike,” lisas Eva Tuusis.

Koolitare pererahvas hindab väga koostööd. Seitsme põllupidajaga on nad ühinenud vilja müümiseks siseturule, sest koos saab paremat hinda küsida. Ühiselt on nad ka ühe viljalao ehitanud.

Peremehe sõnul on kõige keerulisem märjal sügisel vilja koristada ja see õigel ajal salve saada.

„Koristusajal on samuti abi koostööst, sest kellel on enda põldudelt vähem koristada, saab teiste põldudele koristama minna, sama lugu on kuivatamisega,” ütles Taivo Tuusis. Ta lisas, et kui näiteks naabri kuivati on võimsam, saab seal teiste talunike vilja kuivatada.

Peres on olulisemad tööd jaotatud: perenaine tegeleb taimekaitse, väetamise, kulude planeerimise ja dokumentatsiooniga, peremees töötajate, külvi, koristuse ja masinatega.

Kodused tööd tehakse ühiselt. „Töötamine koduaias on nii puhkuseks kui ka aja mahavõtmiseks,” lisas Eva Tuusis.

Pererahvas märkis, et tunnustus kuulub nende kõrval ka kõigile töötajatele, nende peredele, koostööpartneritele ja sõpradele, sest tänu kõigile neile on Koolitare nii kaugele jõudnud.

Parim alternatiivtalu ja tublimad noortalunikud

Parima alternatiivtalu tiitleid anti välja kaks. Neist ühega tunnustati Sirli ja Tarmo Koka Tiri-Jakobi talu, mida teatakse ka maamehe golfi taluna. Talu asub Lasva vallas Võrumaal.

Peremees rajas talu eesmärgiga teha tükike koduümbrust ja Eestimaad kaunimaks. „Talus loob meeleolu imeline loodus, selle keskel viibimine ja meie golfirajal kulgemine on paljudele naudinguks,” lausus Kokk. Ta täpsustas, et maamehe golf on vabam kui tavaline golf ning murugi ei ole lühemast lühem.

Golfitaluna tegutseb Tiri-Jakobi 2015. aastast. Lühikese aja jooksul on seal korraldatud ligi 20 õppe- ja koolituslaagrit ning kodukontserte.

Pere teeb tihedat koostööd lähedal asuva Taivo Koka taluga, kus majandavad Tarmo õde ja õemees Karin ja Selgur Sepp.

Võrumaa taluliidu tegevjuht, ETKLi nõukogu liige Marika Parv ütles, et liit on igal aastal esitanud tublimad talud konkursile. „Tänavu võitnud talude pered on väga töökad, aktiivsed ja oskavad oma tegemisi planeerida,” kiitis ta.

Tänavused tublimad noortalunikud Anne ja Lenno Grünberg elavad-töötavad Üvasi talus Mooste vallas Põlvamaal.

Perenaine Anne tuli talupäevale tütar Lennega. „Lenno teeb kodus heina, sest päikeselisi päevi on tänavu napilt ja neid tuleb ära kasutada,” ütles Üvasi perenaine. Talus on 75 lüpsvat kitse.

Üvasi tegutseb kitsekasvatustaluna 2012. aastast, tänavu jaanuarist on talus ka tunnustatud meierei. „See tähendab, et me saame müüa kitsejuustu poodidesse ja restoranidesse,” ütles Anne Grünberg. Nad müüvad kaupa ka laatadel ja kodust. Kõige paremini maitseb ostjatele ilmselt grilljuust, sest see kaob lettidelt alati kõige kiiremini.

Künti, uudistati loomi, kaubeldi

Maakonna põllumeeste päeva tähtsaim tegevus on künnivõistlus. Tänavu võtsid üksteisega mõõtu viis kündjat, neist noorim 13aastane Andres Tamm Läänemaalt.

Kui kohtunikud päeva lõpuks punktid kokku lõid, selgus, et parima künni tegi Sven Räim Mart Räime Jaani talust Võru vallast.

„Tänavu läks mullusest paremini ja suurt ärevust ka ei olnud. Raskeim oli künkast traktori ja adraga põllule sõita, sest traktori nina tahtis kogu aeg kerkida,” meenutas võitja. Ta lisas, et põllupind oli hea ning John Deere’i traktor ja kolmehõlmaline ader teda alt ei vedanud.

Teiseks jäi imepisikese vahega Aare Kahre Lasvalt. Ta nimetas põldu korralikuks, kuid ka temal oli Saksamaalt pärit Fendi traktoriga künkale sõit ja tagasi raskeim osa.

Seekord jäid mitu kündjat viimasel hetkel tulemata, sest hoolikate põllumeestena kasutasid nad ilusat ilma heinateoks.

Üritus toimus OÜ Baltic Vianco territooriumil ja nii sai firma laudas loomi näha. Suurima tähelepanu osaliseks said lihaloomad: limusiini tõupull ja tirooli hallid lehmad.

Mats Meriste üle 200pealisest Hallimäe lambakasvatustalust Karula vallast Valgamaalt näitas, kuidas lammas villasest kasukast minutiga vabaks saab. „Oh, kui vahva!” kilkasid lapsed.

Huvilised said mitmesuguseid põllutöömasinaid kaeda ja asjatundjatelt nende kohta teavet.

Kultuuri oli ka, isegi tantsurühm Lätimaalt tuli Võru Folgilt korraks Sänna tantsima.

Kauplejaid oli kohal Harjust Võrumaani, nii nagu varem Jäneda talupäevadelgi, kuid arvuliselt oli neid mõistagi vähem.

Parv märkis, et ühisüritust hakkas taluliidu juhatus talunikega ette valmistama mullu. „Kiireim aeg oli ikka enne üritust,” lisas ta. Sama meelt oli ka Baltic Vianco juht Janek Mustmaa. „Meil oli viimane nädal ülitihe, kuid laupäeva hommikuks saime ettevalmistustega lõpule ja kui üritus oli poole peal, langes ka pinge,” meenutas ta.

Siinse talupidajate liidu liige riigikogulane Ivari Padar tundis uhkust, et külakorda käima hakkav Eestimaa talupäev peeti esimesena Võrumaal, sest siin on Eesti tugevaim taluliit. „Võrumaa talunikud on ainsad, kes on aastaid künnivõistlust korraldanud,” lisas Padar.

Talupäeval käis üle 3500 huvilise.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 13/07/2017 09:11:29

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia