Juba kümnend on Otepää hoiualal Marjamäel ühel päeval aastas mootorratastega mäkke tõustud, ent eelmisel laupäeval ei jõutud jalamilegi. Nimelt ei andnud keskkonnaamet seekord mootorrataste mäkketõusu Eesti meistrivõistluste teise etapi korraldamiseks luba, kaalukeeleks sai lähemale pesitsema kolinud väike-konnakotkas.

Korraldaja Riho Kollist ütles LõunaLehele, et ärajätmine selgus vaid paar päeva enne võistlust. „Seal ei ole kedagi süüdistada. Kuna 11 aastat järjest on tehtud, siis jäädi küsimisega natuke hilja peale. Tuli välja, et luba ei saagi, kuna lind on sinna elama tulnud. Seal elas vanasti üks kotkas ja ilmselt elab senimaanigi, teda ei häiri. See pole kellegi süü, et nad nii hilja teatasid,“ tõdes ta.

Kollisti sõnul tegid nii Otepää motoklubi kui ka vald suurt tööd ürituse kordaminekuks. „Keskkonnainimesed istusid maha ja mõtlesid, et aitab küll, ja ei lase see aasta teha. Samal ajal toimub igal aastal Otepää motoklubi Otepää Tour, need üritused käivad käsikäes. Soomest ja Rootsist oleks palju pealtvaatajaid tulnud. Mis seal ikka, sai mõningate kahjudega see võistlus ära jäetud. Selline korralik pauk allapoole vööd oli minu kui korraldaja jaoks,“ rääkis ta.

„Mind ennast häiris võib-olla kõige rohkem see, et meie sõidame kahe-kolme tunni jooksul ühekaupa mäkke ja see kotkas elab üldse kuskil mäe taga. Natuke seadusi uurides selgus mulle, et kotka kaitsevöönd on sada meetrit. Kas oli ikka põhjust võistlust ära jätta?“ küsis ta.

Keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma on ekspert, kes kolleegide töö põhjal vastutab lubade eest ja allkirjastab need. „Alati on endal hästi kahju sellistel puhkudel. Kindlasti tuli see inimestele väga ootamatult. Me ei ole kindlalt huvitatud niisama keelamisest, sest see toob teistele probleeme, ja see ei ole eesmärk omaette,“ kinnitas ta.

Viilma sõnul on kaitsevööndid ja liikumiskeelud kirjas liigikaitse tegevuskavas ja liigi püsielupaikade määruses. „Hoiualadel on erinevus, see on üleeuroopalise tähtsusega kaitseala. Looduskaitseseaduses on üsna karm üldine klausel, et seal tuleb keelata ära kõik tegevused, mille korral on kahtlus, et need võivad negatiivselt mõjutada liiki,“ rääkis ta.

Seetõttu tuleb sellistel puhkudel iga kord eraldi mõjusid hinnata ja otsustada. Viilma selgitas, et kõnealuse kaitseala eesmärk on kaitsta väike-konnakotkast, aga kuna nad ei osanud täpselt prognoosida, milline mõju võib häirimise korral olla sellele liigile, siis neil puudub volitusnorm lubada tegevusi. „Meie jaoks on hoiualad kõige keerulisema kaitsekorraga alad üldse. Seal pole väga selgeid norme ja me peame iga kord tegema kaalutlusotsuse,“ täpsustas ta.

„Väike-konnakotkastega on see mure, et nad vahetavad pesapaiku ja tihtipeale on neil ühes ja samas piirkonnas kolm pesa, mis on erinevatel aastatel asustatud. See konkreetne, mille pärast võistlus ära keelati, on sel aastal kindlasti asustatud pesa,“ lisas Viilma.

Mis saab järgmisel aastal?

Kollist on nüüd mures, kas ja mis kujul saab üritust edaspidi korraldada. „Täna (esmaspäeval – toim) käisin tulevikku silmas pidades kohapeal arutamas, kas ongi selle üritusega kõik. Nad andsid natukene lootust, et kui järgmisel aastal kaks kuud enne teavitame, siis nad lähevad kontrollivad, kas kotkas on seal. Eks nad teevad ka oma tööd. Nad pakkusid mulle isegi, et tehke augustikuus, kui on pesitsusaeg läbi, aga see pole see. Siis on juba teised üritused ja meie üritus käib ikka koos Otepää Touriga,“ tõdes ta. Kindluse mõttes tuleb tal hakata uut kohta otsima. Keskkonnaamet soosib tehiskeskkondi, näiteks karjääre.

Viilma sõnul on keskkonnaametil alati hea meel, kui üritusi kooskõlastama tullakse võimalikult varakult, et lahendus leida. „Nende õnnetute linnukestega on nii, et nad teevad meie elu ka suhteliselt kibedaks, sest nad ei püsi ühe koha peal. Väga tore oleks, kui nad istuksid seal, kus nad on kaitse alla võetud, aga nad vahetavad asukohta,“ viskas ta nalja.

Potentsiaalseid mäkketõusu pealtvaatajaid oleks vastavalt ilmale eelnevate aastate põhjal öeldes olnud 300–600, ürituse kahju on praegu umbes 500 eurot ja Kollisti enda aeg. Materiaalne külg ei olegi tema sõnul nii tähtis ja juba hangitud karikatele saab järgmiseks aastaks ka uued sildid teha.

Hoolimata ürituse ärajäämisest pole hoiuala jäänud puutumata. Kollisti väitel tehakse mäe ees lageraiet, mõned kurjad inimesed on rääkinud kotkapesa lõhkumisest ja isepäiseid on mootorratastega nüüd seal ka sõitmas käinud. „Meil oli alati kokkulepe, et me ei puutu seda mäge, ainult aastas korra. Praegu on täiesti vastupidine efekt,“ märkis ta. 

Keskkonnaameti metsaosakond uuris teadet väidetava lageraide kohta, kuid praeguse seisuga selles kohas lageraiet tehtud pole. 

 

Autor: Aksel Lõbu, aksel@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 23/06/2017 02:05:37