Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põllumajandustootjad panustavad ühistegevusse

Arhiivifoto

Reedel Viljandis peetud põllumajandustootjate suurkogul kõneldi koostöö vajalikkusest ja põllumajanduse tulevikust.

Põllumajandustootjate suurkogu üks olulisi teemasid oli koostöö ja ühistegevus. „Kui tootjad koonduvad, saavad nad ka tooraine ja toodangu hinda paremini tingida,” ütles Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Karin Sepp. Sepp oli kagunurgast üks vähestest, kes suurkogul osales.

Ta lisas, et näiteks teraviljakasvatajad on koondunud ühistusse Kevili, mis tegutseb ja seisab edukalt oma liikmete huvide eest.

Hiljuti ühines Eesti põllumeeste keskliit põllumajandus- ja kaubanduskojaga. Sepp loodab, et ka talupidajad mõistavad, et ühe katuse all on Eesti põllumajandustootjad tugevamad ning suurema hulga tootjate arvamusega arvestatakse rohkem.

„Kõigil põllumeestel on üks eesmärk: edendada maaelu ja põllumajandust, ja sellepärast pole kena lahterdada tootjaid suurteks ja väikesteks,” märkis Sepp.

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles suurkogul, et peame kohapeal toorainest enam toodangut valmistama, mitte toorainet siit välja vedama.

Sepp märkis, et kui lehmapidajatel oleks oma piimatööstus, saaksid nad kohapeal rohkem piima väärindada. Siis ei pea meie lehmade piima iga päev Läti- ja Leedumaale vedama.

Kaupadest, mida me müüa saaksime, nimetas Sepp juustu ja piimapulbrit. Meil on piisavalt kvaliteetseid juustusorte ja piimapulbrit on aga lihtsam müüa, sest pulbril on pikem realiseerimise aeg. Rohkem tööd tuleb teha turgude leidmiseks.

Sepa sõnul napib Euroopas piima juba kaks aastat ning seetõttu napib ka piimatooteid. Tema sõnul makstakse Euroopas tootjale 390–400, Eestis 310–330 eurot tonni piima eest.

Euroopas napib ka nuumloomi. Kui meil oleksid nuumafarmid, ei peaks loomakasvatajad noori nuumloomi Türki müüma, vaid saaksid need täisealisteks kasvatada ning siis lihakehadena müüa.

Maaeluminister näeks, et meie põllumehed hakkaksid kasutusest väljas olevat põllumaad taas kasutama. Seda on 125 000 hektarit. 

Põlvamaa põllumeeste liidu juht ütles, et kasutuseta seisnud maad ei saa üleöö kasutusse võtta, küll aga aja jooksul. „Sellel maal võiks lambaid ja lihaveiseid karjatada. Kuid et nemad saavad kolm-neli kuud karjamaal olla, peab mõtlema, mida maaga edasi teha, sest kasutusest väljas oleva maa hulgas on palju väheviljakat, soist ja turbast pinda,” kõneles Karin Sepp.

21 maaelu edendajat said maaeluministri käest hõbedase aumärgi „EestiMAA heaks”, märgi saajate seas oli ka Karin Sepp.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/06/2017 10:13:40

Lisa kommentaar