Esmaspäeva õhtul 35 minutit enne hääletuse lõppu oli Kanepis oma arvamust väljendamas käinud üle 270 inimese. Kokkuvõttes oli osalusprotsent 15,8. Valitsuse ettepanekule andis eitava vastuse 94 protsenti hääletanutest. Foto: Maarius Suviste

Korraga kaheksas vallas toimunud rahvaküsitlust saatsid maavanema ja vallavanemate üsnagi krõbedad ja otsekohesed ütlemised üksteise pihta, mis tekitas küsimuse, kas tõesti on nende vahel lahvatanud suur tüli.

Pühapäeval ja esmaspäeval korraldati rahvaküsitlus elanike arvamuse väljaselgitamiseks Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühendamise kohta.

Tegu oli haldusreformi järjekordse rahvaküsitlusega. See puudutas vabariigi valitsuse ettepanekut Kanepi-Kõlleste-Valgjärve ühinemiseks uue moodustatava suure Põlva vallaga. Küsitlust viis läbi Põlva maavalitsus.

„Esiteks jätsid omavalitsused täitmata seadusest tuleneva kohustuse,” ütles Põlva maavanem Igor Taro (IRL).

Ta selgitas, et valitsuse täiendava ühinemisettepaneku kohta pidi iga vald korraldama rahvaküsitluse 23.-24. aprillil ning enamik omavalitsusi Eestis sai sellega hakkama, kaasa arvatud näiteks kõik sellise ettepaneku saanud vallad Võrumaal.

„Minu hinnangul on seadused täitmiseks mitte ainult kodanikele, vaid ka vallajuhtidele, ja niisugune käitumine pole kindlasti kuidagi põhjendatav. Selline seaduse nõude eiramine on sisuliselt kodanikele näkku sülitamine,” märkis maavanem. „Omavalitsus peaks olema ikkagi eeskuju, mitte näitama end haldussuutmatuna.”

Maavanem: sõelaga vett kanda ei õnnestu

Taro sõnul puudub Põlva maakonna kaheksa valla sellisel käitumisel ka igasugune loogika, sest rahva arvamus andnuks suurema kaalu volikogude otsustele, mis tuli esitada valitsusele 15. maiks. „Kas tõesti kartsid vallajuhid, et rahvas hääletab „jah“?” küsis ta.

„Nüüd me ei saagi seda argumendina kasutada, sest rahva arvamust just selle ühinemisettepaneku puhul ei küsitud ning 15. mail oli valitsusele materjalide esitamise tähtaeg. Peame maavalitsusega sisuliselt lappima valdade tegemata tööd selles osas, kuna seadus paneb meile ka sellise kohustuse – kui omavalitsused ei suuda ise küsitlust läbi viia, teeb seda maavanem,” selgitas Taro.

Maavanem on seisukohal, et inimeste arvamuse väljaselgitamise kohustust pidanuks võtma tõsiselt, mitte jätma seda kergekäeliselt täitmata.

„Olenemata haldusreformi tulemusest peavad kõigi uue omavalitsuse elanike põhiõigused olema võrdselt tagatud,” ütles Taro. „Mis puudutab Kanepi-Valgjärve-Kõlleste teemat, siis 1. maiks oli nende rahvaarv aasta algusest vähenenud 38 inimese võrra ja Kõlleste vallas oli see esmakordne langus üle mitme aasta. Sama tempoga on nad aasta lõpuks esialgse seisu juures tagasi. Sõelaga vee kandmine ei õnnestu – sellest ma kõnelesin neile juba eelmise aasta sügisel.”

Vallavanem: see ei ole normaalne, kuidas Taro käitub

Vallavanemad on maavanema öeldust pehmelt öeldes ebameeldivalt üllatunud.

„Maavanema väljaöeldu omavalitsuste suhtes ületab igasuguseid piire. See ei ole enam normaalne, kuidas Igor Taro käitub ja kuidas sõnu meediasse pritsib,” kommenteeris Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv (Reformierakond), kes on ühtlasi ka Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees.

 

„Selline vulgaarne sõnakasutus – kodanikele näkku sülitamine – Põlva maavanema kui riigiteenistuja poolt on inetu ja solvav,” ütles Kanepi vallavanem Mikk Järv (Reformierakond).

Järv lisas, et maavanema ülesanne on hoida maakonda ühtsena ja teha koostööd maakonna omavalitsustega. „Satiir ajalehes võib sellist stiili ehk kasutada, kuid kindlasti mitte maavanem,” märkis ta. „Kahjuks ei ole see praegusel maavanemal esimene kord sellises stiilis omavalitsusi iseloomustada. Maavanema käitumine tundub rohkem lõhestavat kui liitvat. Seda eriti ajal, mil maavalitsused likvideeritakse ja omavalitsused peavad ülesanded enda kanda võtma.”

 

Aga ikkagi – miks tuli rahvaküsitlust tagantjärele teha, miks seda aprillis ei tehtud?

 

 

Kaido Kõivu kinnitusel oli 27. aprillil ühine arutelu maavalitsuse saalis, kus muu hulgas arutati ka rahvaküsitluse korraldamist.

„Arutelul oli, et kuna vallad on juba mitu korda rahvaküsitlust korraldanud, siis võiksime selle viimase küsitluse teha kõik koos ja ühel ajal. Maavalitsus koordineerib ja vallad panevad kokku komisjonid ja viivad rahvaküsitluse oma valla keskuses läbi. Jõutugi kokkuleppele, et maavalitsus korraldab keskselt küsitluse ja kohapeal viivad selle läbi omavalitsused,” selgitas ta. „Vallad ei olnud selle küsitluse korraldamisele vastu, vaid tahtsime teha selle koos maavalitsusega ja kõigis valdades samal ajal. Ka maavanem ütles siis, et on sellega nõus.”

Küsitluspunktis töötasid valla töötajad

Kaido Kõivu sõnul olid kõik küsitluspunktis töötavad inimesed kohalikust vallast ja nõus küsitlust läbi viima.

„Kuna vallad olid juba varem samal teemal mitu korda rahva arvamust küsinud ja selle teada saanud, siis ei peetud enam samamoodi küsitluse korraldamist mõistlikuks. Kuna seadus ikka nõudis veel kord küsitluse korraldamist, siis otsustasime teha selle koostöös maavalitsusega,” rääkis Valgjärve vallavanem, kelle sõnul võttis kokkuleppele jõudmine natuke rohkem aega.

Kõivu sõnul peaks maavanem toetama oma maakonna omavalitsusi sellel keerulisel ajal ja aru saama valdade soovidest.

„Kohalikud volikogud on rahva poolt valitud ja tahavad teha alati parimaid otsuseid. Maavanem peaks neid otsuseid kaitsma,” leidis vallavanem. „Maavanem on riigi esindaja maakonnas ja peaks hoolitsema maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Ta peaks koordineerima kohalike omavalitsuste koostööd oma maakonnas. Need on seadusest tulenevad maavanema töökohustused.”

 

LISALOOD

Kohalik elanik: hea, et arvamust küsitakse

„Ma üldse ei imestaks, kui haldusreformi pärast tuleb ka neljas kord hääletamas käia. See on juba tsirkus,” muigas Kanepi valla elanik Rein, kui oli oma hääle ära käinud. „Vähemalt hea, et arvamust küsitakse ning lihtsalt üle ei sõideta.”

Tema oli valitsuse ettepaneku vastu liita Põlvamaal kaheksa omavalitsust üheks suureks. „Mida suurem pott, seda rohkem tahtjaid ja seda rohkem meie kaotame,” leidis Rein. Ta lisas, et temale oleks kõige vastuvõetavam, kui Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve oleks üks vald ning keskus asuks Kanepis.

79 protsenti hääletanuist oli valitsuse ettepaneku vastu

Paberil ja e-hääletuse keskkonnas kokku antud 990 häälest oli 205 (20,7 protsenti) valitsuse ettepaneku poolt ja 785 (79,3 protsenti) selle vastu. Vastse-Kuuste vald eristus küsitluse tulemuse poolest selgelt teistest, avaldades 69-protsendilist toetust valitsuse ettepanekule Kanepi, Valgjärve ning Kõlleste valla ühendamiseks Ahja, Mooste, Vastse-Kuuste, Laheda ja Põlvaga. Siinjuures tuleb aga nentida, et Vastse-Kuustes käis hääletamas 13 inimest, kellest üheksa olid poolt ja neli vastu.

Keskmine valimisaktiivsus kaheksas Põlvamaa omavalitsuses jäi tagasihoidlikuks: 16 283 valijast käis hääletamas alla tuhande ehk 6,1%. Kõige suuremat aktiivsust näitasid Valgjärve, Kanepi ja Kõlleste, kõigis neis oli osalusprotsent üle 15. Ülejäänud omavalitsustest jäi see alla viie protsendi, Põlvas oli 2,3% ja Vastse-Kuustes 1,2%.

„Ilmselgelt läks see teema Kanepi, Valgjärve ning Kõlleste rahvale rohkem korda, mida näitab osalusprotsent. Põlva ja sellega vabatahtlikult ühinenud valdade elanikke jättis teema külmaks. Neil on ilmselt üsna ükskõik, kas ühineb viis või kaheksa omavalitsust, sest nende vaatest ju vallakeskus ei muutu,“ ütles Põlva maavanem Igor Taro.

Kõige suurema vastaste hulgaga paistis silma Kanepi vald, kus ettepanekule andis eitava vastuse 94,1% hääletajaist. Suurimas, Põlva vallas toetas ühendamise ettepanekut 32,4% ning vastu oli 67,6%.

„Huvitaval kombel kujunes kõige tasavägisemaks Kõlleste valla elektrooniline hääletus, kus pooldajate ning vastaste hääled jagunesid pea pooleks. Vastse-Kuuste 69-protsendiline pooldajate osakaal võib olla osalt seotud väga väikse osalusega. Eestis tihtipeale üle 90-protsendilise ei-häälte osakaalu taustal paistab Põlva maakonna küsitlus silma palju mitmekesisema tulemusega,” märkis Taro.

Rahvaküsitlusel oli esitatud küsimus „Kas toetate Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühendamist Põlva vallaks?”.

Valitsuse ettepanek Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla ühendamiseks tulenes asjaolust, et need omavalitsused ei täitnud vabatahtliku ühinemise faasis elanike miinimumarvu kriteeriumi. 1. jaanuari seisuga oli neil nõutud 5000st puudu 38 inimest ning tänavu esimese nelja kuuga vähenes selle piirkonna rahvaarv veelgi 38 inimese võrra. Kõlleste valla elanike arv vähenes esimest korda seitsme aasta jooksul, kuigi kolme valla koosluses on väljarände suundumus olnud pikaajaline, rääkis maavanem.

Igor Taro sõnul kogunes nädala algul Tartus ka Lõuna-Eesti haldusreformi piirkondlik komisjon, mis ei leidnud üksmeelt Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla ühendamise küsimuses ning lõpliku otsuse teeb vabariigi valitsus ilmselt enne 15. juunit.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 25/05/2017 06:40:54