Elanikud võitlevad erihooldekodu asukoha vastu

Olevi 1 kinnistule on plaanis ehitada kaks ühekorruselist hoonet ja parkimiskohad, rahuldamaks umbes 40 teenusevajaja ning teenindava personali vajadusi. Foto: Maarius Suviste

Planeeritava erihooldekodu väljakuulutamise järel on piirkonna elanikud pead tõstnud, asunud koguma allkirju ja esitama põhjalikke vastuargumente. Sellega vaidlustatakse volikogu otsus alustada detailplaneeringut.

Hiljuti oli piirkonna elanikele planeeringuga kavandatavat erihooldekodu tutvustav koosolek, kus selgitati, et Olevi 1 kinnistule on plaanis ehitada kaks umbes 400 m2 suuruse ehitusalaga ühekorruselist hoonet ja parkimiskohad, rahuldamaks umbes 40 teenusevajaja ning teenindava personali vajadusi.

Riigiametniku eksperditeadmistega kokku pandud vaie kaitseb aga kohalike elukeskkonna kvaliteeti. „Volikogult loodame kohalike elanike huvide ja heaolu arvestamist. Palume detailplaneeringu algatamise otsus kehtetuks tunnistada, et säiliks meile oluline roheala. Detailplaneering on algatatud Olevi tn 1 kinnistule, mis on meie piirkonna ainus avalik roheala. Ka Võru linna üldplaneeringus on see puhke- ja virgestusala juhtfunktsiooniga ala, mis tähendab, et ehitamist sellele alale ei ole kavandatud,” selgitas üks eestvedajaist Anu Holvandus LõunaLehele.

Holvanduse sõnul on linn eksinud oma linnaruumilise mõju hinnangutes. „Detailplaneeringu algatamise otsuses väidetakse ekslikult, et kõnealust roheala ei kasutata ja selle hoonestamine on seetõttu põhjendatud. Kohalikud inimesed paraku nii ei arva. Leiame, et arvestatud on vaid arendaja soove ja vajadusi ning kohalikud elanikud on tagaplaanile jäetud,” selgitas ta.

Elanike põhjendus

Allkirju on tema sõnul praegu planeeringuala lähiümbruse elanike seast üle 40 ning mõned inimesed on veel lisandumas. Millele ikkagi inimesed alla kirjutavad?

Puhke- ja virgestusmaa juhtfunktsiooniga ala muutmine ühiskondlike hoonete maaks ja elamumaaks peab olema väga põhjendatud ning võiks toimuda juhul, kui linnaruumis ei oleks kasutuseta ühiskondlikke maid. Valitud on arendajatele majanduslikult kõige soodsam paik, arvestamata on jäetud kohalike elanike huvid ja heaolu, leitakse vaides. Korduvalt siiski rõhutatakse, et vajadusest rajada erihoolekandeasutuse saadakse aru, kuid tuleks leida sobivam koht.

„Erihoolekandeasutuse kliendid hakkavad piirkonnas rohkem ringi liikuma – ebastabiilsete inimeste käitumine võib olla ettearvamatu, samuti võivad nad tekitada liikluses ootamatuid olukordi. Linnaruumile lisanduvate mõjudena tuleb nimetada veel liikluskoormuse suurenemist Olevi tänaval,” selgitatakse.

Ka ala osaline kõrghaljastus on elanikele tähtis. „Eesmärgiga edendada ala kasutamist puhkepaigana on sinna aastaid tagasi kohalikud elanikud istutanud kõrghaljastust, millest tänapäevaks on saanud suured puud. Kõrghaljastus puhverdab liiklusmüra, tolmu ja on elupaigaks erinevatele lindudele.“

Palju tähelepanu on pööratud perede ja laste harjumustele ning vajadustele: platsi kasutatakse jalutamiseks (ka koertega), vana-aastaõhtul kogunetakse Räpina maantee silla juurde uut aastat vastu võtma. Diagonaalset kõnniteed kasutavad väiksemad lapsed rattasõidu ja rulluisutamise harjutamiseks, praegu rajatava kergliiklustee lisandumise korral tagaks see lastele turvalisema liikumise piirkonnas. Praegu on Olevi 1 kahe kõnnitee sõlmpunktiks, mida mööda liiguvad paljud koolilapsed omapäi eramurajoonist, aga ka Luha ja Olevi tänava kortermajadest Võru Kreutzwaldi kooli.

„Planeeringuala läheduses olevate eramute piirkonnas ei ole avalikke parke ega mänguväljakuid (lähim on Juudi park), mistõttu on see ala avaliku rohealana ja ohutu kergliiklusteena meile väga oluline,” kinnitatakse vaides.

Viide on ka Võru linna üldplaneeringule, mis märgib, et „puhkealasid ja mänguväljakuid arendatakse kõikjal linnas, et tagada linnaelanikele võrdsed võimalused puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks”.

Kardetakse ka seda, et erihoolekandeasutus hakkab mõjutama piirkonna kinnisvara väärtust.

Näited alternatiividest

Kuigi erihoolekandeasutused tuleb projekti abikõlblikkuse nimel rajada asulatesse, ei ole tingimuseks rajada need asutuse kesklinna piirkonda. „Projekt on abikõlblik ka juhul, kui asutus rajada mõnda teise linnaossa. Võru linnaruum on tervikuna hästi integreeritud ning tagatud on tihe bussiliiklus linnaosade vahel. Igas linnaosas paiknevad kauplused, elavad inimesed, igapäevaeluks vajalikud teenused on lihtsalt kättesaadavad, s.t tingimused psüühiliste erivajadustega inimeste integreerumiseks on olemas kogu linna ulatuses,” seisab põhjendusena.

Alternatiividena pakutakse välja Maksimarketi ja Roopa tänava vaheline ala, kui Võru linna üldplaneeringus ühiskondlike hoonete maana reserveeritud territoorium, samuti soovitatakse tõsiselt kaaluda Võrusoo kooli territooriumi.

Kõnealuse kinnistu puhul on esitatud ka ehitamist piiravad aspektid: „Tihti koguneb Olevi 1 alale liigvesi. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub planeeringuala Võru turbamaardlal ning seega on ehitusgeoloogilised tingimused Koreli oja ääres ehitamiseks keskmisest halvemad (turvas tuleb ehitiste alalt teisaldada, vajalikud on pinnastäitetööd). Ehitusala suurust Olevi 1 alal kitsendab ka Koreli oja kalda ehituskeeluvöönd.”

Linn pakkus variante

„MTÜ-le pakuti võimalustena mitmeid linnale kuuluvaid maid ning nende lõplik valik langes Olevi 1 kinnistu kasuks. Ka teised pakutud maad olid üldkasutatava maa sihtotstarbega, kuna linna omandis ei ole vajaliku sihtotstarbe ja ehitusõigusega kinnistuid. Välja sai pakutud näiteks Sookooli kinnistu, krunte Võlsi piirkonnas, Kanepi tänava piirkonnas,” selgitas linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

Erihooldusteenuste keskuse jaoks oli linnavalitsuse hinnangul Olevi 1 võimalustele ja elanike vajadustele tuginedes parim variant ning linnavalitsus on enam kui kindel, et ka teiste pakutud kinnistute kohta kostaks piirkonna elanikelt nurinat.

„Detailplaneeringu menetlus on avalik protsess ning algatamine ei tähenda, et planeering tingimata jõuab vastuvõtmise ja kehtestamiseni. Iga isik võib detailplaneeringu menetluse käigus esitada arvamusi ning tehtud ettepanekuid arvestatakse või põhjendatakse mittearvestamist,“ täpsustas Mett.

Linn on valmis kompromissideks ala suhtes. „Seda, et planeeringu algatamine ei pea tingimata tähendama selle kehtestamiseni jõudmist, ütlesime ka kohtumisel piirkonna elanikele. Siiski usume, et on võimalik saavutada kompromiss, kus kummagi poole huvid saavad arvestatud. Otsustavaks saab, kas eskiislahendusega suudetakse piirkonna elanikele välja pakkuda sobiv variant: näiteks, et kinnistul säilib läbikäik ja osaliselt roheala,” lisas Mett.

Ka volikogu esimees Andres Visnapuu kinnitas, et praegu pole kõik lõplikult paigas. „Detailplaneeringu algatamine ei tähenda veel detailplaneeringu vastuvõttu. Kui kellelgi on soov ja kellelgi on vastuargument, siis see ongi protsessi osa,” ütles ta.

„Päevakorda panemine ja kõik sellega kaasnev eeldab ikka pikemat ajaperioodi, kui et keegi lihtsalt teeb ettepaneku. Kui keegi esitab eelnõu, mis on juriidiliselt pädev, siis on vaja teatud protseduurireeglid läbi teha,“ vastas Visnapuu küsimusele, kas volikogu võtab vaide laekudes selle arutlusele.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 11/05/2017 06:57:27