Aasta alguses avalikuks saanud idee rajada Lõuna-Eestisse miljarditehas liigub reaalsuseks saamise suunas. Mai algusega jõuab kätte tähtaeg, mil valitsus peab otsustama, kas Eesti senise suurima tööstusinvesteeringu projekt saab riigi eriplaneeringu.

Suur-Emajõe piirkonda kavandatava moodsa puidurafineerimistehase asukoht – eeldusel, et kõik load saadakse – selgub arvatavasti järgmisel aastal, kuid sobiva paigana on juttu olnud Tartu külje all asuvast Vorbusest. Jaanuaris tegi Valga linnavalitsus ka oma katse hulga raha ja töökohti piirkonda toovat tehast Valgasse meelitada, kuid seda ei võetud kaaluda tehase suure võimsuse ja veevajaduse tõttu.
Seljad on kokku pannud hulk puidu- ja metsandusvaldkonnas kogenud ettevõtjaid. Investorite gruppi kuuluvad ka Valgamaa ettevõtte OÜ Combiwood omanikud – kuus äriühingut, mille osanikud on Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets.
Lisaks kuuluvad investorite hulka Peeter Mänd (Ivard), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan) ja Tiit Nilson (Woodwell). Investorite huve esindavat ettevõtet Est-For Invest juhivad ning uuringu- ja analüüsietappi veavad Margus Kohava ja Aadu Polli. Viimaste eesmärk on otsida vastust ka küsimusele, kuidas oleks võimalik uudset puidutöötlemistehast rajada nii, et see kõiki asjaosalisi ka Eestis rahuldaks.
Käesoleva aasta jooksul on projekti eestvedajad Kohava ja Polli kohtunud suure hulga poliitikute, teadlaste ja keskkonnaühendustega, et neid arutellu kaasata ja projektile poolehoidu võita.
Eelmisel teisipäeval andsid projekti esindajad riigikogu keskkonnakomisjoni istungil selgitusi rafineerimistehase kohta. Järgmisel päeval kohtusid maaülikoolis infopäeval eestvedajad, Tartumaa omavalitsuste esindajad, keskkonnaühendused ja akadeemikud. Infopäevi peaks projekti jätkumise korral tulema terve sari.
Puidurafineerimistehase teadusuuringuid hakkavad nõustama ülikoolid. Tartu ülikooli, maaülikooli ja tehnikaülikooli rektorite kokkuleppel sündis sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda.

Süst majandusse
Tehase mõju Eestile tervikuna oleks analüüside põhjal märkimisväärne. Miljardi eest loodaks tehas, mille aastane toodangumaht on kuni 700 000 tonni, Eesti eksporti peaks see kasvatama 250–350 miljoni euro võrra ja riigi SKP-le peaks lisa tulema 1,1–1,4%. Puidu väärindamine suurendab selle väärtust neli-viis korda. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25% rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib.
Tehase rajamine looks 200 uut oskustöökohta. Tänu sellele tekiks arvukalt töökohti kogu metsamajanduse väärtusahelas, näiteks transpordi ja logistika valdkonnas. Tehase käitusetapis saaks lisaks tehase enda töötajatele tööd 1400–1700 inimest. Tehase käitamise puhasmõju tööhõivele on koos enda töötajatega 500–700 lisanduvat töökohta metsamajanduse väärtusahelas ja mujal majanduses. Ehitusetapis on rakendust 3200–3800 inimese tööaasta jagu.
Planeeritav tehas kasutaks toorainena kuuse, männi ja kase paberipuitu, samuti saetööstustest pärinevat hakkpuitu. Tehase aastane puidutoorme vajadus oleks ligikaudu kolm miljonit kuupmeetrit. Raiemahtu arvestades on juba planeeritud katta puudujääv toore Lätist, Leedust või Valgevenest tooduga.

Puidutööstusele stabiilsust
Põlvamaa metsaühistu juhatuse liige Erki Vinni leidis, et teavet on veel vähe ja teema on muutunud emotsionaalseks, aga isiklikult on ta pigem pooldav. „Positiivne oleks see väheväärtusliku puidu kasutamise osas, nii või teisiti jääb seda raiudes üle ja seda me ekspordime. Metsaomanikule oleks see kindlasti võit, võidaks ka Eesti," ütleb ta.
Lõuna-Eesti metsaomanikele tähendaks see puidu suuremat väärtust. „Siis ei peaks materjali Lõuna-Eestist sadamatesse transportima ja samaks otstarbeks Skandinaaviasse viima. Rannikuäärsed metsaomanikud on praegu eelisseisus, nad saavad lühema transportimisega puidu sadamasse viia ja selle pealt nad rahaliselt võidavad,“ selgitas ta.
Võrumaa liimpuiduettevõtte ASi Barrus juhatuse liikmes Jürgen Ainsalus tekitab tehas positiivseid mõtteid. „See sobiks siia klastrisse väga hästi, ma arvan, et see ühtib teiste metsasektori osaliste arvamusega. Praegu tassivad Eesti saetööstus ja metsatööstus kogu paberipuidu Eestist välja ja oleks alternatiiv sellele ekspordile. See eksport on seotud väga suurte logistikakuludega. Kui tekiks Eesti turul reaalne ostja, siis võib arvata, et sellest peaks tõusma tulu kohalikule metsaomanikule ja tööstusele ka,“ leidis ta.
Omamaine tehas pakuks eeldatavasti paberipuiduturule ka teatavat kindlust. „Muidugi stabiilsus ka. Välisturg on paberipuidu sortimentide osas väga volatiilne olnud, hinnad kõiguvad üles alla, nõudlust kord on, kord ei ole. Skandinaavia paberitööstus kasutab Baltikumi puhvrina. Kui vajadus kaob, siis nõudlus läheb väga väikseks,“ selgitas Ainsalu. „Paberipuidu hind on Soomes-Rootsis üsna stabiilne. Kõik, mis on volatiilne, on majandusele väga … Metsaomanik veel passib momenti, millal ta seda materjali müüb, aga tööstusele on väga suur väljakutse tegutseda sellistes tingimustes.“
Ka keskkonna kaitsmise aspektist näeb ta plusspoolt. „Praegu me toidame suurt logistikaahelat: tassime autodega väga odavat paberipuitu mööda maad ringi, 200 kilomeetrit Kundasse ja Pärnusse. Sõidame mööda Eestimaad ringi, lõhume teid ja tekitame liiklusohtlikke olukordi, põletame meeletutes kogustes diislikütust, et üliodav puit sadamasse jõuaks. Sealt omakorda laaditakse laevale ja saadetakse kuhugi Skandinaaviasse. See on väga keskkonnavaenulik transport, väga kütusemahukas ahel. Tunduvalt mõistlikum oleks seda siin kohapeal kasutada,“ kirjeldas ta.
„Tselluloosil on väga tihti haisuprobleem, aga tänapäeval on haisuvaba tehnoloogia olemas. Muud keskkonnaasjad on seal ka lahendatavad ja riskid on võimalik viia ilmselt väga väikseks. Soomes-Rootsis on tavapärane, et tselluloositööstus asub keset linna ja inimesed elavad seal. Seal on tavaliselt vanad tehnoloogiad, tehased haisevad, aga ei ole probleemi. Kui tänapäevase tehnoloogiaga teha, siis ma usun, tuleb palju puhtam ja probleemivabam elanikkonnale ka,“ tõi Ainsalu näite.

Rohelised näevad korruptsiooniohtu
Tehaseplaani ilmnedes reageeris kiirelt keskkonnateemadele pühendunud erakond Eestimaa Rohelised. Roheliste meelest on suurinvesteeringud puidust suure lisandväärtusega toodete tegemisse teretulnud, aga nad juhtisid tähelepanu ka sellele, et ei tohi ära unustada vastutust ja et seda ei tohiks kasutada raiemahtude suurendamise õigustamiseks.
Võimalikku kulissidetagust tegevust nähakse investorite ringiga seoses. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse liige ja Metsatervenduse OÜ omanik Mati Polli oli nimelt veel eelmisel aastal, kui toimus mittesäästliku metsanduspoliitika vastane meeleavaldus, RMK nõukogu esimees. „Mati Polli koos oma äripartneri Kaido Jõelehega on suurte summadega juba aastaid Reformierakonda ja IRLi toetanud. Need kaks erakonda on ka viimastel aastatel keskkonnaministeeriumi juhtinud,“ viitasid rohelised.
Kehtiva metsanduspoliitika jätkusuutmatust tunnistavad ja planeeritava metsaseaduse suhtes ülikriitilised keskkonnaorganisatsioonid väljendasid hiljuti nördimust, et keskkonnaministeerium pole neid seadusemuudatuste tegemisse kaasanud.
„Samas nentis Metsatervenduse OÜ juhatuse esimees hiljutises „Terevisiooni“ intervjuus, et neid on keskkonnaministeerium otsustesse kaasanud, mis kokku annavad aimu korporatiivsete sidemete mõjust Eesti metsanduspoliitilistes otsustes,“ vihjas erakond.
Kodanikuliikumine Eesti Metsa Kaitseks on aktiivselt hakanud teemat arutama ja protestima, et rahva murede ja mõtetega ning Eesti looduse seisundiga arvestataks. Järgmine kogunemine toimub neil 1. mail Vorbusel.

 

Autor: Aksel Lõbu, aksel@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/04/2017 13:49:10