Küsitlus

Kes on väärt rohkem tunnustust?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
-1°
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-1°
Põlva
-2°
Otepää
-4°
Tartu
-2°
Antsla
-3°
Valga
-2°
Räpina
-1°
Tõrva
-2°

Vald tahtis külade äramineku eest 31 000 eurot

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Põlvamaa Veriora vald käis ilmselt viimase võimalusena, et takistada kahte küla Põlva valla alla minekul, välja rahanõude Põlva vallale: maksate üle 31 000 euro teedesse tehtud investeeringute eest ja siis laseme oma küladel minna.

Kagunurgas on teisigi külasid, mille elanikud on soovinud reformi lõppedes kuuluda naaberomavalitsusse, kuid äramineku eest raha küsimisest pole siiani kusagilt midagi kuulda olnud. Soohara ja Viira küla elanike soovist liituda Põlva vallaga on piirkonnas juba aasta kõneldud, kuid vald pole seda ilmselt hea pilguga vaadanud, kuigi külad piirnevad Põlva vallaga ning nende elanike igapäevaelu ja asjaajamine on seotud just tolle kandiga. Lõpuks otsustas Veriora külade eest naabritelt raha küsida.
Veriora küsis algul Põlva vallalt Soohara ja Viira küla äramineku eest üle 31 000 euro, sest just niipalju olla Veriora vald nende külade teedesse investeerinud. Raha küsimise järel algasid läbirääkimised.
Veriora vallavolikogu esimees Rein Raadla ütles, et kahe omavalitsuse läbirääkimistel arvati amortisatsioon maha ja järele jäi 23 500 eurot.
"Lõpuks jäi ligi 18 000 eurot, kuid Põlva valla läbirääkimiskomisjon tegi ettepaneku hüvitada meile vastavalt Soohara ja Viira elanike arvule ühe aasta tasandusfondi summa, 8542 eurot, millega ei nõustunud jälle Veriora läbirääkimiskomisjon," rääkis Raadla.
Et eelarve ja territooriumi üleandmise küsimused kuuluvad volikogu pädevusse, arutas Veriora volikogu põlvalaste ettepanekut maksta Veriorale kahe küla eest tasandusfondi summa.
"Valmistasin volikogule Soohara ja Viira küla üleandmiseks ette otsuse eelnõu, mille vastuvõtmise korral oleks nende külade üleandmise protsess jätkunud, oleksime saanud esitada dokumendid maavanemale õigel ajal ning oleks täitunud ka elanike soov," selgitas Raadla.
Paraku otsustas 11-liikmeline volikogu teisiti. Otsuse eelnõu poolt oli vaid volikogu esimees ja liikmetest Peeter Sibul, neli olid vastu, neli puudus ja üks jäi erapooletuks.
"Sisuliselt tähendas otsuse vastu võtmata jätmine, et külade üleandmise menetlus katkeb," tunnistas volikogu esimees. Raadla on ise kindlalt seda meelt, et elanike soove tuleb arvestada. Mullu oktoobris tehtud rahvaküsitlusel Veriora vallas vastas Soohara ja Viira küla elanikest üle 97 protsendi, et soovib minna Põlva valla alla.
Küsimusele, kas kõnealuses olukorras on õigus raha küsida, vastas Raadla, et vastavalt meil kehtivale haldusjaotuse seadusele peab piiride muutmisega nõustunud valla- või linnavalitsus tagama, et lahendataks sellega kaasnevad organisatsioonilised ning eelarvet ja muid varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevad küsimused, näiteks jõudma kokkuleppele kohaliku omavalitsuse territooriumil paikneva vara üleandmises ja kui sellega on seotud finantskohustus, siis ka selle üleandmises.
"Seadus ei reguleeri täpsemalt kokkulepete sisu ning viimaste tegemine on volikogude pädevuses," lisas ta.
Riigikogu liige Toomas Paur ütles, et jääb huviga ootama, kas Põlva maavanem Igor Taro algatab järelevalve Veriora valla volikogus arutusel olnud päevakorrapunkti kohta, millega küsiti Põlva vallalt üle 31 000 euro külade ülemineku eest.

Raha küsimine on absurdne ja ennekuulmatu

Veriora vallavolikogu liige ja sama maakonna Ahja vallavanem Peeter Sibul nimetas raha küsimist absurdseks. "See on riigi raha, mille riik teede kordategemiseks eraldas, ja sellega pidanuks asi lõppema," lausus ta.
Sibul lisas, et protokollidest on näha, et Soohara ja Viira küla äramineku eest Põlvalt raha küsimise ettepaneku tegi Veriora vallavanem Enel Liin. Sibul märkis veel, et raha küsimine juba tehtud investeeringu eest on seadusega vastuolus ning teede kordategemine ongi valla ülesanne.
Ka Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees, Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv ütles, et juba makstud investeeringuid ei saa tagasi küsida. "Iseasi on, kui kaks valda selles osas kompromissi saavutavad, kuid paraku Veriora volikogu enamus keeldus Põlva pakutud kompromissist," märkis ta.
Veriora vallavanem Enel Liin ütles, et teda ei ajendanud miski raha küsima, kuid rohkem ta rääkida ei soovinud. "Ma ei soovi sellega enam tegeleda, minu sõnu on juba piisavalt valesti tõlgendatud ja kontekstist välja rebitud. Küsige volikogult. Aitäh," lõpetas ta kõne.
Riigikogu liige Inara Luigas ütles, et haldusreformi käigus on päris huvitav jälgida, kuidas üks või teine omavalitsus suudab ja püüab täita inimeste soove.
Ta on seisukohal, et kui külade elanikud on avaldanud soovi ja kogunud allkirju, et reformi lõppedes kuuluda teise omavalitsusse, on nad väljendanud oma kodanikusoovi, mida tuleb rahuldada, sest haldusreformi tehakse ju eeskätt inimestele, et nad saaksid teenuseid paremini kätte ning elu korraldamine oleks lihtsam.
"Küsida külade äraandmise eest raha on tänapäeval ennekuulmatu avaldus, mis näitlikult maalib pildi: inimesed sulle, raha mulle," avaldas Luigas üllatust sellise sammu üle.
Ta märkis veel, et keegi ei ole ju oma isiklikku raha teedesse ega teenustesse paigutanud, see on ühine, maksumaksja raha. "Ükskõik kes investeeringud küladesse ja teedesse on teinud, on see tagastamatu ja nõuetega koormamata raha," lausus aastaid tagasi Mikitamäe valda juhtinud riigikogulane.
Tema sõnul peavad omavalitsused vaatama inimeste käitumismustreid ega tohi neile valikul kunstlikke takistusi teha.
"Usun, et asjaosalised mõistavad oma eksimusi ja teevad otsustesse parandusi," loodab Luigas.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 20/04/2017 13:40:03

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia