Tervise eest saab hoolitseda ka lihtsate vahenditega

Toivo Niiberg toitumistarkusi jagamas. Foto: Mari-Anne Leht

Kumb on nn valge surm, kas suhkur või sool? Kas teadsite, et must sõstar sisaldab meie marjadest kõige enam C-vitamiini, sissetoodavatest puuviljadest aga kiivi. Milleks on naat, võilill, angervaks ja teised taimed kasulikud?

Neile ja teistelegi küsimustele said kohaletulnud vastuse laupäeval Sulbis, kus MTÜ Maana korraldas südamekuu ürituse. Tervise eest hoolitsemise tarkusi jagas psühholoog ja koolitaja Toivo Niiberg. Ta õpetab Räpina aianduskoolis maitse- ja ravimtaimedega seonduvat.
Niibergi sõnul teeb veiniäädikas südamele head ning iga päev tasub seda üks supilusikatäis vee või mineraalveega lahjendatult sisse võtta.
"Suhkruga on meid ära hirmutatud, kuid suhkur on inimesele vajalik nagu bensiin autole," sõnas ta.
Banaanis on inimesele vajalikku head suhkrut ja banaane ei ole nii palju pritsitud kui sidruneid.
"Meie valge surm on sool, mida vajame päevas vaid viis grammi. Ülesoolamine hävitab maitserakud ning keedusool teeb kolesterooli suureteraliseks ja see jääb veresoontesse kinni," põhjendas lektor soola kahjulikkust. Mida enam me maitseaineid kasutame, seda vähem on vaja soola.
Kuid inimene peab iga päev saama 250 milligrammi kolesterooli ning just sama palju kolesterooli sisaldab üks kanamuna.
Niiberg soovitas organismi puhastumise nimel pidada ühel päeval nädalas dieeti. Sel päeval tuleb palju vett juua, lisaks võib närida kaalikat või lillkapsast.

Kiivid ja mustad sõstrad

Apteekides müüdavad C-vitamiini tabletid võivad olla sünteetilised. "Kõige odavam C-vitamiin on toores kaalikas. Ka paprikas ja lillkapsas on piisavalt C-vitamiini," märkis Niiberg. Ta lisas, et kui süüa 100 grammi paprikat, on päevane C-vitamiini vajadus ületatudki.
Niiberg tõstis sissetoodavatest puuviljadest esile kiivit, sõltuvalt suurusest võib ühes viljas olla kuni 300 milligrammi nimetatud vitamiini. Päevase C-vitamiini vajaduse saab kätte juba poolest kiivist. Koolitaja sõnul tuleb 80–90 protsenti kiividest Iisraelist, kus ollakse kasvatamisel väga korrektsed ja tänu sellele on kiivid ka puhtad.
Eesti marjadest on Niibergi sõnul kõige enam C-vitamiini mustades sõstardes. "Nendele marjadele ei ole isegi sügavkülmikus vaja ruumi jätta, sest kui nad korrektselt õhkkuivatada, säilib vitamiin vähemalt 90 protsendi ulatuses," märkis ta.
Astelpajumarjad sisaldavad palju erinevaid vitamiine ning ebaküdoonia on lausa põhjamaine sidrun.
Kuid marjapõõsaste kõrval kasvab meil aedades ja põldudel palju naati ja võililli, mida osa meist kevaditi taas ja taas välja kaevab, teadmata, kui kasulikud nad on. Kasulikud on ka võsastikes kasvav angervaks, põdrakanep jt taimed.

Naadist angervaksani

Kui pedantsele aiapidajale on naat nuhtluseks, siis teised näevad selles hoopis tervisele vajalikku taime, mida juba varakevadest süüa: kas siis lisada noori naadilehti salatile või ka jogurtile.
Naadi väikesi lehti tasub kevaditi süüa, sest nad puhastavad organismi. "Naadilehtedest tee on parim ravin reuma ja podagra vastu," sõnas Niiberg.
Enamik meist on näinud raiesmikel ja mujal kõrget roosakaslillade õitega taime. See on põdrakanep.
Põdrakanepi teel on rahustav toime. Teeks võib korjata nii õisi kui ka lehti. Noori lehti, milles on piisavalt vitamiine, võib lisada salatisse. Ka taime juured on vitamiinirikkad.
Võililled on kaunid õitsemise ajal ja kes soovib, võib õitest keeta mett. Kuid süüa kõlbavad ka võilille juured ja lehed.
Niibergi sõnul saab juurtest keeta kohvi. "Juured tuleb pesta, kuid mitte koorida, siis kuivatada, lõigata tükkideks ja käsiveskiga jahvatada tangu jämeduseks," õpetas ta.
Võilillelehed sobivad hästi salatiks.
Angervaksa noortes võrsetes on piisavalt C-vitamiini, õitest saab teha viirustevastast teed.
"Kui angervaksaõite peale kallata viina, lisada suhkrut ning lasta poolteist kuud seista, saab maitsva ravijoogi," soovitas Niiberg. Ta lisas, et nii nimetatud kui ka teistest taimedest, nagu teekummel, nurmenukk jt, saab soovi korral teha veini.
"Ühtegi taimeteed ei ole soovitatav juua nädal aega järjest. Mõistlik on näiteks juua täna angervaksa-, homme kummeli-, ülehomme münditeed," soovitas Niiberg. Ta lisas, et taimede korjamiseks tuleb minna maanteedest vähemalt poole kilomeetri kaugusele.

Jalutuskäik looduses

MTÜ Maana juhatuse liige Helen Metsma ütles, et ürituse üks eesmärke oli tekitada huvi võimaluste vastu, mida igaüks saab oma tervise heaks ise teha just väikeste vahendite abil.
"Pooleteise tunniga saabki tutvustada oma tervise eest hoolitsemise variante. Kellel tekkis huvi, saab sellest põhjalikumalt lugeda," märkis Metsma. Ta lisas, et sellist üritust sobib korraldada just südamekuul.
Kolme lapse ema Tiia lausus, et sai teada sellest, et ka umbrohuna tuntud taimedest saab teadja abi. "Panin kõrva taha sedagi, millised puu- ja juurviljad on vitamiinirikkad," lisas ta.
Kohaletulnute seas olid ka Lasva valla kepikõnni seltsingu liikmed. "Kuna aasta lõpust oleme üks omavalitsus, siis tulimegi tutvuma tulevase valla ühe paigaga," ütles seltsingu juht Marianne Hermann. Ta lisas, et Lasva on neil risti-rästi läbi kõnnitud.
Loengu järel suundus enamik kuulajatest kuuekilomeetrilisele kõnnile, millega sooviti propageerida liikumist, samuti tutvustada raja äärde jäävaid kultuuriloolisi paiku. Raja oli ette valmistanud Reet Käär, MTÜ Maana teine juhatuse liige.
"Möödusime sõja ajal hävinud koolimaja kohast, kus on mälestuskivi, kunagisest magasiaidast, kus nüüd saab meelt lahutada. Hutita veskini viis meie rada paralleelselt Pühajõega. Veski juures imetlesime kaunist ümbrust ning kõnelesime veski ajaloost ja veskimeestest," võttis Käär kokku pooleteisetunnise jalutuskäigu looduses.

Fotod:
Toivo Niiberg...

Esinejat kuulati Sulbis väga tähelepanelikult.

Mari-Anne Leht

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 20/04/2017 12:45:50